• Peegeldavad udud "peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust • Ei ole tähed piisavalt kuumad, et ainet ioniseerida, seetõttu puudub peegeldaval udul omahelendus. Tähtede valguse hajutavad udu mikroskoopilised osakesed, mis alles teebki udu nähtavaks. Peegeldava uduoptiline spekter sarnaneb nende tähtede spektrile, millelt valgus pärineb • Uduosakeste seas koosnevad paljud süsinikust, teised muu hulgas rauast ja niklist • Paistavad enamasti sinistena, sest sinist valgust hajutatakse tugevamini kui punast • Emissioonudu • Emissioonudu on tähtedevahelise gaasi pilv, mis ise kiirgab valgust • Emissioonudusid eristatakse peegeldavatest ududest, mis ainult peegeldavad tähtede valgust • Emissiooniudude kiirguse energiaallikas on tavaliselt ühelt või mitmelt läheduses asuvalt kuumalt tähelt pärinevad suure energiaga footonid. Need ultraviolettkiirgustkiirgavad tähed ei pruugi olla silmaga
2 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Protanomaalia Seisund, kus ei tajuta punast värvust. Selle värvi tugevus väheneb ja punakad toonid kahvatuvad ning heledus väheneb. Lillal (punase ja sinise segu) värvil punast ei tajuta ja üldmulje kaldub pigem sinise suunas. Protanoopia Punaste, oranzide ja kollaste toonide heledus on tugevalt vähenenud. Punaseid toone võib segi ajada musta või tumehalliga. Lillakad toonid näivad sinistena (vt lisa 1 joonis 3). Deuteranomaalia Nõrk rohelise värvuse taju. Rohelised toonid kalduvad pigem punase poole. Deuteranoopia Punast, oranzi, kollast ja rohelist värvi ei tajuta (vt lisa 1 joonis 4). Tritanomaalia Võimetus näha sinist ja kollast värvust. Esineb väga harva. Tritanoopia Sinise ja kollase värvuse tajumine moonutatult (vt lisa 1 joonis 5). Akromatopsia Akromatopsia on patoloogiline seisund, mis seisneb värvuste nägemise puudumises. See
vormist on häiritud erinevate värvide eristamine. Protanomaalia Seisund, kus ei tajuta punast värvust. Selle värvi tugevus väheneb ja punakad toonid kahvatuvad ning heledus väheneb. Lillal (punase ja sinise segu) värvil punast ei tajuta ja üldmulje kaldub pigem sinise suunas. (Facts about ... 2015). Protanoopia Punaste, oranzide ja kollaste toonide heledus on tugevalt vähenenud. Punaseid toone võib segi ajada musta või tumehalliga. Lillakad toonid näivad sinistena (vt lisa 1 joonis 3). (Facts about ... 2015). Deuteranomaalia Nõrk rohelise värvuse taju. Rohelised toonid kalduvad pigem punase poole. (Facts about ... 2015). Deuteranoopia Punast, oranzi, kollast ja rohelist värvi ei tajuta (vt lisa 1 joonis 4). (Facts about ... 2015). Tritanomaalia Sinise ja kollase värvuse tajumine moonutatult (vt lisa 1 joonis 5). (Facts about ... 2015). Tritanoopia Võimetus näha sinist ja kollast värvust. Esineb väga harva. (Facts about ... 2015).
Müügil on: · poolpika varrega kühvlid (komplektis harjaga) · lühikese varrega kühvlid Metallist kühvlitel võib olla plastikust äär. Osadel lühikese varrega kühvlitel on koht prügikoti kinnitamiseks, prügi pühitakse otse üle kühvli prügikotti. 4.2 Prügikotid ja prüginõud Prügikotid on kasutusel jäätmete ja prügi kogumiseks, puhastustarvikute hoidmiseks, musta pesu kogumiseks ja transportimiseks. Prügikotte valmistatakse jäätmeplatist mustadena ja sinistena. Musta koti paksus on 0,04mm, sinise koti paksus 0,015mm. Müügil on 20,25,30,60,75,80,100,120,125,150 ja 200 liitrised kotid. Peale selle on müügil paberist kuiva prügi kogumiseks mõeldud prügikotid ja haiglates kasutatavad pesukogumiskotid, mis lagunevad pesumasinas. 4.3 Prüginõud Prüginõud on valmistatud plastikust või metallist. Kasutatakse alati koos sobiva prügikotiga. Prügikastid võivad olla kiikuva kaanega, pedaaliga kaanega või ilma kaaneta. Prügikast võib
voolukiirus on keskel suurem kui kalda ääres. · Kust otsida jões koolmekohta? Vihje: vedeliku voolamisel kehtib seos S . v = const. , kus S on vedeliku ristlõike pindala ja v - voolamiskiirus. · Miks jõesuudmesse tekivad madalikud ja leeted? Vihje: jõed laienevad suudmes. · Miks ujuma minnes tunduvad põhjakivid kalda lähedal teravatena, aga sügavamal mitte? Vihje: kalda lähedal on ainult meie jalad vees, sügavamal aga peagu kogu keha. · Miks veekogud paistavad sinistena? · Kaugel vaadatuna läigivad järved päikesevalguses nagu peeglid. Järve kaldale jõudes ja vette vaadates aga vesi ei peegelda sugugi valgust, vaid paistab kaunis tume olevat (kui on sügav vesi). Miks? 2.5. Varia · Kuidas kasutada käekella ilmakaarte määramiseks? · Pärast Päikese loojumist peaks kohe minema pimedaks, sest valgus levib sirgjooneliselt. Aga ei lähe. Miks? · Miks taimed on peamiselt rohelised? Vihje: päikesevalguses on kõige rohkem
näinud, kui vagunis istudes, mille vuravad rattad viisid teda ruttu temast kaugemale. Tänini oli Indrek temast ikka nagu mööda vaadanud, aga nüüd, kus ta temaga juba surmast rääkinud, vaatas ta temale otseteed silma. Ja ennäe, Ramilda silmad polegi nii sinised, nagu ta tänini arvanud, vaid neis oleks nagu midagi rohekat ja ajuti ka muid värve. Rääkimisel ilmub neisse mõnikord nii soe läige, et võimata on neile otseteed vastu vaadata, ja siis tunduvadki nad üsna sinistena. Jah, siis küll, sest siis pöörad sa pilgu kõrvale. Aga kui natukese aja pärast talle uuesti otsa vaatad, on see hiljutine helk kadunud ja Ramilda silmad on siis nagu väikese lapse silmad -- suured, ümmarikud ja tõsised, nii suured, et Indrekule tundub, suuremaid silmi polegi või kuigi oleks, siis poleks neid tarvis. Nagu suugi! Milleks peaks ta veel suurem olema, ta ulatub naerdes niikuinii peaaegu kõrvuni. Ja et ta tõsisena võib ajuti peaaegu nööbina
annaabi.ee 
