jäänud jääkainet, eraldasid sellest kaltsiumi, strontsiumi, magneesiumi ja liitiumi ja määrasid uuritava aine spektris veel kaks lähestikku asuvat sinist spektrijoont. Nad ei tundnud elementi sellise spektriga, kuid eeldasid, et tegemist on leelismetalliga. 1860. mais avaldas Bunsen Berliini Akadeemia koosolekul, et on avastanud uue leelismetalli ja nimetanud selle. Tseesiumi nimetus tugineb tema spektris olevatele sinistele spektrijoontele sealt tulenevalt ladina keelest tulnud sõnale ,,caesium,, - helesinine. Järgmise poole aasta jooksul aurustas Bunsen umbes 300 tonni Dürkheimi mineraalvett, mille tulemuseks oli 50g tseesiumkloroplatinaati aurustusjäägist. 1864. aastal taasavastas keemik Felix Pisani, et Plattneri pollutsiit sisaldab tseesiumi. 1882 sai keemik Setterberg esmakordselt metallilist tseesiumi tseesiumtsüaniidi elektrolüüsil.
Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõuseb plusskraadideni, hakkab vesi sulama. Sulavesi tekitab voolava vee kraavid. Maismaanõgusid varustavad veega just need sulaveed. Suviti vabanevad järved jääkattest mõneks nädalaks või paariks kuuks. Seal on magedamaid ja soolasemaid järvi, mis on isegi soolasemad kui Surnumeri.
Püüdlused Tõsidus Tähendusrikkus Iseseisvus Sensuaalsus suhetes Vastutustund- Lähedus Lugupidamine Põnevus likkus Kiindumus Lojaalsus Tabel 1 2.1 Sinine isiksuse tüüp Sinised on väga emotsionaalsed. Nad hõljuvad tunnetes, võttes vastu ja jagades tundeid. Sageli tunnevad sinised, et tahavad olla muud värvid, tihtipeale oranzid. Sinistele meeldib nende elurõõm, graatsia ja mängulisus. (T. Maddron 2002) Sinised tunnevad kõiki tundeid suuremal määral kui teised. Nende südamevalu on niisama ehtne kui murtud käsivars. Hirm on õgivalt ja füüsiliselt kohal. 8 Häbi paneb põsed õhetama ja toob pisarad silma, mis ei ole sinistest kunagi kaugel. Väga halvad on sinised lahkumises. Nende jaoks ei ole see kunagi magus nukrus. Iga hüvastijätt on
Häälikupikkuse muutmine noopide ja tiiviku toel Vältekandja muutmisoskuse kujundamiseks võetakse kasutusele õppevahend “tiivik”, mille vasak pool koosneb kolmest erineva kuju ja suurusega punasest noobist, parem pool vastavatest sinistest noopidest. Töövõtte omandamisel läbitakse järgmised etapid: 1) Õp ütleb kõnetakti, milles kordub sama täishäälik (ala, ele, ulu), õpilased kordavad. 2) Õp osutab tiivikul sinistele noopidele, liikudes algul alt üles e lühikeselt ülipikale, samalajal hääldab kõnetati noobile vastavalt selgelt ja aeglaselt. Oma hääldamist saadab Õp viibetega. Lapsed jälgivad ja kuulavad Õp hääldust. Nt: ala - alla - alla. 3) Sama koostegevuses lastega. Vajalik palju harjutada. Tähelepanu pöörata viipe ja sõnarütmi vastavusele. 4) Õp osutab tiivikul sinistele noopidele, liikudes ülalt alla. Algul tekitab ülesanne paljudele raskusi
pruunidele Tiitrimiseksperimentide põhitulemused: • kahest mudelist eelistati alati suuremat (isegi kui see oli tavalisest munast palju suurem) • eelistati väikeste tihedate laikudega mudeleid (isegi kui paariline oli sarnasem kajaka loomulikule munale) • ülejäänud tunnuste puhul (kuju, värv) eelistati harilikult mudeleid, mis sarnanesid loomulikule munale: 1)munakujulisi teistsugustele 2)nürinurkadega hulktahukaid teravnurkadega hulktahukatele 3)rohelisi, kollaseid ja pruune sinistele, punastele ja hallidele. Erandeid: kollaseid mune eelistati pruunidele (kuigi looduses hõbekajakal kollaseid mune ei esine) rohelisi mustrita mune eelistati loomulikele pruunidele mustriga munadele. Heterogeense summatsiooni seadus Ülalkirjeldatud tiitrimis- ja muude taoliste eksperimentide tulemusena on varaste etoloogide lihtne, luku ja võtme analoogial põhinev ettekujutus signaalärritajate