kodu poole piiludes nõrken oma elu suurtes tuisukarva siiludes. Unenägu Ma leidsin halja künka ja sinna seisma jäin. Täis valgeid laevu voogas mu jalus Muhu väin. Just maltsakalda äärel käis looklev metsatee ja palmid Sõrve säärel vahtisid üle vee. Ning uhkel inimlapsel nii kergelt hingas rind, toas laulis kätki äärel suur sinisirje-lind. Pilvkõrged tõsised kantsid valvasid lahesuus, kus ruuged pomerantsid küpsesid nõtkes puus. Laul Kui, kõrvus häbinaer ja hele vile, sa nagu surnu oma külmas toas kesköösel kukud sängis kummargile Ja tunned: „Lõpp! Vaid unustust! Mul pole tegu muuga!“- siis keegi koputab su akna taga. Laul jookseb tuppa laternaga, toob kaasa elukirjad eksinule Ja loeb neid ette oma lapsesuuga.
Ilmaneitsi: Mul kukkus sõrmus peast ja ehk te saate selle sealt ära tuua. Kalevipoeg: Jah, loomulikult. (Kalevipoeg ronib kaevu) Jutustaja: Seda lugu kuulsid aga pealt sortsid, kes veeretasid kaevu juurde suured veskikivid ja viskasid Kalevipojale need kaela. Sortsid: Küllap see mehe murrab, küllab see vägilase võtab! Jutustaja: Kuid kalevipoeg tuli kaevust välja ja keerutas veskikivi käes ning küsis: KALEVIPOEG: Ilmaneitsike ilusa, Kõue tütar käharpeaga, sinisirje linnukene, kas see sõrmus on sinulta, mis sul kaevu on kukkunud, vete alla on veerenud? Muud ei leidnud ma mudasta, Suuremat ei puudutanud sõrme. JUTUSTAJA: Nõnda ei leidnud tüdruk oma sõrmust kunagi. Järgmine päev läks Kalevipoeg laudadele järele, kuid teel üritasid teda peatada sortsid aga tulutult. Teisel kaldal jäi ta jälle magama. Üks sorts tuli talle ligi ja varastas püssi, mis tal kukkus Rääpa joke. Kalevipoeg hakkas oma püssi otsima, kuid nägi seda vees ja püss
punasega, kasutati ka sinist ja musta. Punasele omistati rahvauskumustes kaitsefunktisoon, seda kasutati tõrje-ja ravimaagias ning üldse nõiduses vere asendajana. Levinud oli maagilise toimega punase lõnga kasutamine mingi paiga kaitsmiseks. Sinine, must ja valge on tuntud matmiskombestiku värvidena, punasest surnu puhul hoiduti. Sinine oli ilmselt eestlaste kõige hinnatum värv, see on rahva uskumustes sageli seotud surma ja surnutega. Vaeslapse lohutajaks on rahvalauludes sinilind, sinisirje linnuke.. Must arvatakse olevat eestlaste iidne leinavärv, mis hiljem kinnistus kristliku traditsiooniga. Mustad olid ohvriloomad, kui ohver oli mõeldud halva lepitamiseks. Tulekahju puhul ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri. Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama tervise ja heaolu Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust. Kuldse
filosoofiliste/teoloogiliste arutlustekeerdkäikudesse? Mütoloogiat saab illustreerida ka näidetega maailma loomise kohta. Vanas Testamendis esitatakse maailma loomine kahes järgus. Üks on jumala looming, ehk suurest tühjusest eraldatud maa ja taevas ning kõik muu sinna peale ning veeuputuse lugu. Mõlemad on müüdid, mis üritavad selgitada tolle aja inimesele maailma teket. Müüt esitatakse sageli pildikeeles. Näiteks eestlaste maailma tekke lugu: sinisirje linnu lugu. Lendab mingisse koplisse, seal on tavaliselt kolm põõsast: sinine, punane ja kuldkollane. Ta valib viimse ja teebki sinna pesa, haub välja pojad, siis pillutab need pojad mööda ilma laiali ja teeb neist erinevaid asju. Tavaliselt on poegi kolm ,ning neist saavad päike, kuu ja täht. Kuulus eesti filosoof , kirjanik ja teadlane Uku Masing on öelnud, et müüt on algelise (usundi)teaduse hüpotees ( ehk oletus) ja tema iseloom tulenebürginimese mõtlemisest.
annaabi.ee 
