muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Ungaris ja Eestis töötab umbes neli viiendikku põhihariduse omandanutest sinikraedena ning vaid üksikud neist on jõudnud spetsialisti või juhi kohale. Vastupidiselt aga Iirimaal, Saksamaal või Soomes põhi- ja keskharidusega inimeste erinevused ametipositsioonides nii suured ei ole. See tõttu pole seal ka põhiharidusel nii suurt stigmatiseerivat rolli kui Eestis ja Ungaris. Osaliselt võib põhjus olla selles, et näiteks Eestis on vaid põhiharidusega inimeste osatähtsus oluliselt väiksem kui Iirimaal ja Itaalias ning mõnevõrra väiksem kui Soomes ja Saksamaal
jaoks rassismi sünonüümiks. Teine skinheedide laine kerkis esile 1970ndate lõpus – 1980ndate alguses, mil skinheadid oma rassistliku suhtumise tõttu neonatside liikumisele lähenesid ja sellega osaliselt segunesid Rokkarid/mootorratturid olid modide kaasaegsed, kes vastandusid modide peenutsemisele ja rõhutasid oma brutaalsust ja vägivaldsust töölisklassile omase mehelikkuse tunnusena. Igapäevaelus töötasid nad peamiselt väljaõppeta sinikraedena ühiskonna kõige madalamal pulgal. Brake on märkinud, et nad olid kas tulihingelised baikerid, kelle jaoks mootorratas sümboliseeris vabadust ja mehelikkust, või siis mootorratturite kultuuriga nõrgemalt seotud „õlinäod“. Tugevalt seksistlike hoiakutega macho-kultuur vastandus nii modidele, õrnemale soole kui ka keskklassi elustiilile. Viimast käsitleti pehme ja naiselikuna, millegi vähem väärtuslikuna „tõelise mehelikkusega“ võrreldes
turupositsioon oma teenuse pakkumisel. Professionalismi soodustavad tegurid: (1) erialale asumine eeldab selleks kõlbulikuks tunnistamist, vastamist kokkulepitud rangetele kriteeriumidele (vastav kvalifikatsioon), (2) erialaorganisatsioon seirab, distsiplineerib oma liikmete tegevust ning võib diskvalifitseerida oma liikmeid teostab järelvalvet. Töölisklassi moodustab see osa elanikkonnast, kes on peamiselt hõivatud "sinikraedena" (oskustöölistena) või lihttöölistena. "Töölisaristokraatia" kõrgelt kvalifitseeritud oskustöölised. 22 Alamklassi moodustab see segment elanikkonnast, kelle elatustase on madalaim (hüvede kättesaadavus äärmiselt piiratud) : pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaaltoetustest. Neid kirjeldatakse kui "marginaalseid" ja "tõrjutuid". Sageli etnilised vähemusrühmad.
Millised on peamised erinevused riikide võrdluses ning kuidas on teksti autorid neid erinevusi selgitanud? Ametipositsioon erineb haridustasemeti kõigis vaadeldavates riikides. Siiski on erinevuste ulatus riigiti küllaltki erinev. Enamikus analüüsitud riikides on ametistruktuur pärast kriisi muutunud, kuna tõenäosus juhi või spetsialisti ametikohale jõuda on pigem vähenenud. Nt. Ungaris ja Eestis töötab umbes neli viiendikku põhihariduse omandanutest sinikraedena ning vaid üksikud neist on jõudnud spetsialisti või juhi kohale. Vastupidiselt aga Iirimaal, Saksamaal või Soomes põhi- ja keskharidusega inimeste erinevused ametipositsioonides nii suured ei ole. See tõttu pole seal ka põhiharidusel nii suurt stigmatiseerivat rolli kui Eestis ja Ungaris. Osaliselt võib põhjus olla selles, et näiteks Eestis on vaid põhiharidusega inimeste osatähtsus oluliselt väiksem kui Iirimaal ja Itaalias ning mõnevõrra väiksem kui Soomes ja Saksamaal.