Ta ehitab pesa kõrgele ja külgoksale toetuvana. Paljudel merikotka paaridel on mitu peas, mida kasutatakse eri aastateil vaheldumisi. Toit Merikotkas toitub veekogudel elavatest loomadest. Kuna ta on suur lind, oma toitu ta ei vali, kes ette jääb, see lõpu leiab. Merikotkas külastab meeleldi ka kalatiike. Ta sööb veelinde, surnuid kalu, kuid meelsasti ka imetajate raipeid. Tema saagiks lendavad tavaliselt hallhaned, naeru- ja kalakajakad, sinikaelpardid, piilpardid, sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, tuttotid, vesikanad, suurkoovitajad, kaelustuvid, tedred, hüübid, mustad toonekured, sookured, rongad, kõrvukvätsad, imetajatest hallhülged, metskitsed, jänesed, oravad, tuhkrud ning kaladest haugid, latikad, linaskid, kogred, angerjad, kiisad ja ahvenad. Käitumine Merikotkas on meie suurim röövlind, kuid mitte kõige vihasem. Kõige vihasem on meil kaljukotkas, keda kutsutakse maakotkaks või laanekotkaks
Zooplanktoneid on vähemalt 160 liiki. Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke Järves elab 37 liiki kalu. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint ja haug. 9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn) Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu (nt. laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned) Soo ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejaid ligi 40). Pesitsejatest näiteks,naerukajakad, sinikaelpardid, tuttpütid, kõrkjaroolinnud. Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Probleemiks on järves tekkiv hapnikupuudus. Lindude kaitseks on loodud LoodePeipsi linnuala ja Sahmeni loodusala. Luidete ja nende vahele tekkinud sooalade
Haruldastest lindudest väärivad märkimist rääskpart, väikehüüp ja hüüp. Peipsi on väga tähtis lindude rändteena, eriti sügisrände ajal, mil siin võib näha suurte parvedena laululuiki, palju turrvarte, rabakanu, mitmesuguseid parte jne. Peipsil on nähtud isegi kormorone, mastkael-pütti, punakaellaglet, punavarti, meritülli jt. haruldasi linde. Kaldaveetaimestikust otsivad putukaid ja nende vastseid roolinnud. Sinikaelpardid on järvel kõige tavalisemad ujupardid. Toidu hankimiseks küünitavad nad põhjaloomakeste ja veetaimede järele, sealjuures jääb sabaosa ikka veepinnale. Nad sukelduvad harva. Pesa teevad sinikaelte emad anamasti tiheda kaldataimestiku varju. Kaldast kaugemal tegutsevad tuttpütid. Nad on väga head sukeldujad ja võivad vee all olla üle minuti. Järvel elab ka mitut liiki kajakaid (nt naerukajakas, hõbekajakas), kes toituvad kaladest. Peipsi
Lõpuks otsustati ka koerale nimi panna, tundub, et koer jääb neile alles. TEOSE VÄÄRTUS Teos peegeldab erinevaid sotsiaalseid tasandeid, mida on raske lastele selgitada. Raamat on selle tundma õppimiseks väga hea vahend. Lisaks täiendab Hanno laste sõnavara väljenditega, mida teistest raamatutest ei pruugi leida. Näiteks: sundüürnik, kommunist, asotsiaal, kallur, sotsiaalmaja. Raamat käsitleb ka looduse teemat. On selgitatud, et emased sinikaelpardid on väiksemad ja pruunikad ning isased suuremad ja sinakasrohelised. Teos manitseb lapsi mängides ettevaatlikkusele, paneb mõtlema tegevuse ohutusele. Laps saab korrata hädaabinumbrit- 110. Raamat väärtustab sõprust, heatahtlikust- kõike seda õpetab see teos oma väikestele lugejatele. Autori sõnul on „Mereröövlimäng” lugu vahetust sõprusest, mida tänapäeva kasumit teenivas maailmas enam eriti ei kohta. (Raamatukoi) TEOSE KOMMENTAARID
annaabi.ee 
