Kaudne tõestus sisaldab alamtuletusi. 11.On antud laused: „Kodakondsusamet väljastas eelmisel aastal üle tuhande trükiveaga passi.“ ja „Baaris külastajaid rannarõivaste ja rulluiskudega ei teenindata.“ Milline materiaalne loogikaviga esineb mõlemas lauses? Amfiboolia. 12.Literaal… Võib olla nii lausemuutuja kui ka lausemuutuja koos eitusega. 13.Üksikterm ehk singulaarterm: Võib olla tühitermin. 14.Mille järgi saabmäärata kategoorilise süllogismi figuuri? Kesktermini paiknemiste järgi. 15.Kui entümeemi lõppjäreldus on osaeitav ning väiksem eeldus on osajaatav, siis suurem eeldus… Peab olema üldeitav. 16.Kuidas nimetatakse terminit, mille abil avatakse defineeritava termini sisu? Definiens 17.Mis eesmärki täidavad informaalses loogikas dialoogi lõppreeglid? Lõppreeglid näitavad, …
neid mõisteid VÕRRELDAMATUTEKS. Võrreldamatuid mõisteid väljendavad võrreldamatud terminid. Kui kahe mõiste sisu võrdlemisel on leitud üks või mitu ühist tunnust, siis nimetatakse neid mõisteid VÕRRELDAVATEKS. Võrreldavaid mõisteid väljendavad võrreldavad terminid. TERMINI ANALÜÜS MAHU ALIUSEL ÜLDTERMIN ehk üldterm on termin, mille sisust tuleneb, et seda saab samas tähenduses jaotuvalt rakendada mitmele objektile(nt maja, inimene, naturaalarv) ÜKSIKTERMIN ehk singulaarterm on termin, mille sisust tuleneb, et seda terminit saab samas tähenduses rakendada ühele ja ainult ühele objektile(nt väikseim naturaalarv, Võru linn, põhjapoolseim punkt Maa pinnal) Liitmõiste on mõiste, mis saadakse mitme mõiste sisu ühendamisel. Liitmõistet välendab kelles enamasti kas liitsõna või fraas, nt ,,must kass,, väljendab liitmõistet, mille sisus ühendatakse mõiste ,,kass,, ning mõiste ,,must,, sisu.
kontingentne samasus ja mitte analüütiline samasus. Saul Kripe samasusest. Samasus kui metafüüsiline seos on paratamatu. Mistahes objekt o on identne iseendaga nind ei ole võimalik, et o oleks identne mõne muu objektiga. Kripke järgi on samasuslause paratamatult tõene(kui on tõene) juhul, kui selles osalevad väljendid on jäigad tähistajad. Kripe järgi on keha-vaimu samasuslausetes kasutatavad väljendid jäigad tähistajad, end samasusväide ise on väär. Jäik tähistaja – singulaarterm, mis tähistab igas võimalikus maailmas sedasama objekti. Mittejäik tähistaja – singulaarterm, mis tähistab eri võimalikes maailmades eri objekte. Kripke samasusest. Jäigad tähistajad on pärisnimed nagu Sokrates ja loomulikke liike tähistavad terminid nagu c-kiud. Näiteks – keegi teine peale Sokratese ei saanud olla Sokrates. Ka valu on jäik tähistaja. Seega väljendavad sellised samasuslaused nagu - (1). Vesi on H2O. (2). Soojus on molekulide liikumine. (3).
Juhul kui termin rakendub küll igale objektile eraldi, ent neid objekte võib olla mitu, siis öeldakse, et termin on jaotuvalt (distributively) rakenduv mitmele objektile. Siin peab rõhutama, et neid objekte VÕIB olla mitu, ent neid võib olla ka ainult üks. D3.6. Üldtermin ehk üldterm (general term, universal term) on termin, mille sisust tuleneb, et seda saab samas tähenduses jaotuvalt (distributively) rakendada mitmele objektile, nt maja, inimene, naturaalarv. Üksiktermin ehk singulaarterm (singular term) on termin, mille sisust tuleneb, et seda terminit saab samas tähenduses rakendada ühele ja ainult ühele objektile, nt väikseim naturaalarv, Võru linn, põhjapoolseim punkt Maa pinnal. Üldtermin väljendab üldmõistet (universal concept) ning üldmõiste mahus peab olema vähemalt mõeldav hulk objekte, mida mõiste haarab. Üldterminit saab rakendada paljudele objektidele, kusjuures need objektid võivad olla tegelikud (nt kapsad), võimalikud (võivad olemas 6
objektile eraldi, ent neid objekte võib olla mitu, siis öeldakse, et termin on jaotuvalt (distributively) rakenduv mitmele objektile. Siin peab rõhutama, et neid objekte VÕIB olla mitu, ent neid võib olla ka ainult üks. D3.6. Üldtermin ehk üldterm (general term, universal term) on termin, mille sisust tuleneb, et seda saab samas tähenduses jaotuvalt (distributively) rakendada mitmele objektile, nt maja, inimene, naturaalarv. Üksiktermin ehk singulaarterm (singular term) on termin, mille sisust tuleneb, et seda terminit saab samas tähenduses rakendada ühele ja ainult ühele objektile, nt väikseim naturaalarv, Võru linn, põhjapoolseim punkt Maa pinnal. Üldtermin väljendab üldmõistet (universal concept) ning üldmõiste mahus peab olema vähemalt mõeldav hulk objekte, mida mõiste haarab. Üldterminit saab rakendada paljudele objektidele, kusjuures need objektid võivad olla tegelikud (nt kapsad), võimalikud (võivad olemas