Pidevaja süsteemide puhul kasutatakse Laplace'i teisendust, diskreetaja süsteemidel aga z-teisendust. Koondparameetrilistel süsteemidel väljendub ülekandefunktsioon tavaliselt polünoomide suhtena. Nimetaja polünoomi nullkohad on süsteemi poolusteks ja ühtivad süsteemi omaväärtustega. 4.5 Ülekandemaatriks- mõõtudega m*r kus m on sisendite arv ja r on väljunite arv. kasutatakse SingelInput / MultiOutput, Multilnput / SingelOutput, Multilnput / MultiOutput süsteemi korral. 4.6 Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides. Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui tunneme kõiki poolusi ja nulle ning ühte arvtegurit. Seejuures osutub ,et nullide arv m ei saa kunagi ületada pooluste arvu n. Tingimust nimetatakse ülekandefunktsiooni realiseeritavus või võimalikkus tingimuseks . hilistumine vt. Punkti 3,6 4.7 Siirdeprotsesside arvutus vaata punkti 3.4 4.8 Hüppe ja impulskaja vaata punkti 3.5 4
integraalteisendus, mis arvestab x(t) hetkeväärtusi kogu ajaintervallis [0,oo). Ülekandefunktsioon on orienteeritud lineaarse süsteemi ülekandemudeli põhikarakteristik ja see määratakse väljund-ja sisendsuuruste operaatorkujutiste suhtega teisendatud süsteemivõrrandeis nulliste algtingimustel. Pidevaja süsteemi korral kasutatakse LapIace'I teisendust, diskreetaja puhul z-teisendust. Ülekandemaatriksit kasutatakse SIMO(SingelInput / MultiOutput), MISO (Multilnput / SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral. Maatriksi suurus on m x r, kus m on sisendite arv (ridade arv sisendmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljund-maatriksis). Süsteemi hilistumine on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt T (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest. Lihtsaim hilistuv süsteem kordab väljundis täpselt sisendit konstantse hilistumisajaga T
aja piiramatul kasvamisel. Ülekandefunktsioon- on orienteeritud lineaarse süsteemi ülekandemudeli põhikarakteristik ja see määratakse väljund-ja sisendsuuruste operaatorkujutiste suhtega teisendatud süsteemivõrrandeis nulliste algtingimustel. Pidevaja süsteemi korral kasutatakse LapIace'I teisendust, diskreetaja puhul z-teisendust. Ülekandemaatriks- kasutatakse SIMO(SingelInput / MultiOutput), MISO (Multilnput / SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral. Maatriksi suurus on m x r, kus m on sisendite arv (ridade arv sisendmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljund-maatriksis). Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides- on nähtus, mis avaldub selles, et süsteemi väljund teatud hetkel sõltub ainuüksi sisendi vähemalt T (hilistumisaeg) võrra varasematest hetkväärtustest. Lihtsaim hilistuv süsteem kordab väljundis täpselt sisendit
teisendust, diskreetaja süsteemidel aga z-teisendust. Koondparameetrilistel süsteemidel väljendub ülekandefunktsioon tavaliselt polünoomide suhtena. Nimetaja polünoomi nullkohad on süsteemi poolusteks ja ühtivad süsteemi omaväärtustega. Ülekandemaatriks: Maatriks on m * r mõõtudega, kus m on sisendite arv (ridade arv väljundmaatriksis) ja r on väljundite arv (ridade arv väljundmaatriksis). kasutatakse SIMO (SingelInput / MultiOutput), MISO (Multilnput / SingelOutput), MIMO (Multilnput / MultiOutput) süsteemi korral. Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides: Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui teame kõiki poolusi ja nulle ning ühte arvtegurit. Seejuures osutub, et nullide arv m ei saa kunagi ületada pooluste arvu n. Tingimust nimetatakse ülekandefunktsiooni realiseeritavuse või võimalikkuse tingimuseks. Süsteemil võib olla hilistumine, mis on leitav hüppekajast. Sel juhul süsteem ei reageeri kohe vaid
annaabi.ee 
