28.09 Saksa ja NSVL Läänerinne Detsembrist 1941 maini 1942 val- sõprus- ja piirileping lutas Jaapan Kagu-Aasias Malaisia Liituvad Slovakkia, Soome ja Singapuriga, Birma, Indoneesia, Uus- Sept 1939- Ungari Guinea, Filipiinid NSV Liit loovutab mai 1940"kummaline sõda" Saksale osa vallutatud NSVL polnud valmis kaitsesõjaks
2/3 territooriumist kaotati. · Septembris 1943 langeb sõjast välja Itaalia, sest USA ja SB võitsid Itaaliat ning Mussolini sunniti võimult lahkuma. Uus valitsus palus vaherahu. Saksa pani Mussolini Põhja-Itaalias võimule. · 1943 Teherani konverents lääneriigid tunnustasid NSVL-i 1941.a. piire. Murrang Vaiksel ookeanil... · Detsembrist 1941 maini 1942 vallutas Jaapan Kagu-Aasias Malaisia (Singapuriga), Birma, Indoneesia, Uus-Guinea ja Filipiinid. · Jaapan kasutab kamikazesid lõhkeainetega täidetud lennukid rammivad vastase laevu. · 1942 USA võit Jaapani üle Midway saarestikus. · 1944 USA võit Jaapani üle Leyte merelahingus. 1944... · Jaanuar 1944 Punaarmee edukas pealetung ,,Overlord" (sõda ka Soomega, vaherahu, Soome lahkub sõjast). Vallutatakse Poola.
vabakaubanduslepingut terve regiooniga. ELi ja ASEANi liikmesriikide vahel on nüüd käimas mitmed eraldiseisvad läbirääkimised, mille raames on EL avaldanud valmisolekut pidada ka kahepoolseid vabakaubanduslepingu läbirääkimisi sellest huvitatud ja selleks valmis olevate ASEANi liikmetega. ELi eesmärgiks on sõlmida võimalikult sarnase struktuuriga sügavuti minevad ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, millest areneks tulevikus välja ühine leping terve regiooniga. Singapuriga alustati läbirääkimisi 2010. a alguses, Malaisiaga sama aasta lõpus. 2011. a. kevadel toimus EL-ASEANi äriteemaline tippkohtumine, millega loodetakse tuleviks hõlmata ka erasektori esindajaid enam kaubandusläbirääkimiste agenda kujundamisse. 2.2 ELi ja ASEANi poliitilised suhted Pärast külma sõja lõppu on Aasia ja mõjuvõimsate riikide vahelised poliitilised ja julgeolekualased suhted pidevalt ja põhjalikult muutunud. Uus Aasia strateegia sai uue hoo
eesotsas Hjalmar Mäe. 3. USA sekkub sõtta – sõda Vaiksel ookeanil 7. dets 1941 - Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harborit Havai saarestikus. Järgmisel päeval kuulutas USA Jaapanile sõja - seepeale kuulutasid Jaapani liitlased Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja. algas sõda Vaiksel ookeanil, kus oli esialgu edukas Jaapan - välksõda, mis kestis kuni märts 1942 (3,8 milj.km², sh. Malaisia koos Briti tähtsaima sõjalise tugipunktiga Singapuriga, USAlt Filipiinid, osa Uus-Ginead, suurema osa Indoneesiat,Birma, Saalomoni, Bismarcki ja Gilberti saared. Jaapani sissetung ähvardas Austraaliat ja Alaskat.) NSVLi ja Jaapani vahel kehtis 1941.a. kevadest neutraliteedileping III Murrang sõjas 1942.a. 1. 1. jaanuar 1942 Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon - 26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon Juudiküsimuse nn
kohal ja kuulub väga kõrgelt arenenud riikide hulka. Globaalse konkurentsivõime reitingus on Soome 3. kohal. Kusjuures hariduse kohapealt on Soome maailmas esimesel kohal. Kõige problemaatilisem on rahva äri arendamise juures maksude suurus. Rahvusvahelise majandusvabaduse indeksil paikneb Soome 16. kohal. Rahvusvahelises korruptsiooni indeksis on Soome teisel kohal. Teda edastab ainult Uus-Meremaa. Rahvusvahelise infotehnoloogia arengu poolest jagab Soome teist kohta Singapuriga. Kõik andmed on toodud 2012 aasta uuringutest ja nende põhjal võib julgelt öelda, et Soome on maailma üks arenenumaid jakonkurentsivõimelise- maid riike. 3. MAJANDUS 3.1. Soome majanduse põhinäitajad Soome SKT väärtus on 191,571 miljardit eurot. SKT ühe elaniku kohta on väärtusega 35 559 dollarit. Soomes kehtiv rahaühik on Euro ( alates 1999 aastast ). Soome Maksebilanss (Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi
Leidub nii konteiner-, kruiisi-, parv-, purje-ja väiksema mootoriga laevu. Saarte vahel on tihe praamiliiklus. See ongi peaaegu ainuke viis kuidas saatre vahel liikuda. Indoneesias on 21,579 km laevatatavaid veeteid (2005. aasta seisuga), umbes pool asuvad Kalimantans ja veerand iga Sumatrassja Paapuas. Indoneesia on maailmas 7.kohal pikima veeteedega riikide hulgas. Rahvusvaheliselt on Indoneesial mereühendus Austraaliaga(kruiisilaevad), Timor-Lestlega, Malaisiaga(kiirlaevad) ja Singapuriga- 8kiirlaevad). Indoneesias on asfalteeritud maandumisrajaga 158 lennujaama, millele lisandub veel 494 muru- või kruusakattega lennujaama. Helikopterite jaoks on 17 maandumisplatsi.Lennukid on vanad ja ohutus jätab soovida, aga piletihinnad on odavad. Viimastel aastatel on õitsele puhkenud odav siselennundus. See on tõusnud 43%. Jakartas asub rahvusvaheline lennujaam Soekarno-Hatta on sealne peamine sõlmpunkt, kuid isegi seal on väga nõrk ohutus. Mitmete õnnetuste pärast peetaksegi
annaabi.ee 
