· Dirigent: Lilyan Kaiv Koori solistid: · Ragne saul (sopran) · Andreas Kalkun (kontratenor) Tartu keelpillikvartett: · I viiul Kristel EerojaPõldoja · II viiul Kardi Sepalaan · Vioola kardi rehemaa · Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller Kontsert algas instrumentaalansambli etteastega. Esimesena tuli ettemängimisele Sinfoonia GDuur. Pärast seda lisandus kaks solisti (MariLiis Urb ja Merlin Otsing), viiuldajad, kes koos ülejäänud ansambliga esitasid Concerto nr 8 amoll. Kui kaks esimest osa oli mängitud, lisandus instrumentaalansamblisse kaks trompetit ja segakoor ning dirigent. Esitamisele tuli Vivaldi "Gloaria". Kontsert kestis umbs tund aega ja peaks mainima, et alguses ei saanud vedama ja pärast enam pidama. Tunnistan, et esimene ja teine osa olid mulle veidike igavad
requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", mis koosneb seitsmest eri osast. Kontserti esimene osa koosnes Benjamin Britteni (1913-1976) teosest ,,Sinfonia da requiem". Teos on kirjutatud 26-aastase helilooja paariaastase Põhja-Ameerikas elamise ajal aastatel 1939-1940. Benjamin Britten oli ise veendunud patsifist ja otsustas selle teosega väljendada isiklikku suhtumist sõtta ning nimetas selle teose reekviemiks surnutemissaks. ,,Sinfoonia da requiem" on kirjutatud Jaapani valitsuse tellimusel. Teose domineerivaks istrumendiks ollid alguse poole trummid ja timbanid, lõpupoole domineerisid tsellod domineerivamad. Trummidega toodi väga hästi esile kogu tragöödia, mis kaasneb sõjaga. Trummid ning kiire tsello mäng manasid silme ette pildi lähenevatest vägedest. Läbi kontserdi püsis kiire tempo ning mind pani imestama, kui mitmekülgne pill tsello tegelikult on.
Pedajase nime all Novell "Lembit" avaldati ajalehes Postimees Ühijuttude kogu "Sookaelad" ilmus pseudonüümi Mart Karus all Futuristlikud teosed 20. Sajandi esimesel poolel hakkas Eesti kirjanduses levima futurism, mis oli eelkige mõjutatud vene kirjanike loomingust. Koostöös Erni Hiirega ilmus kogumik "Ohverdet konn", Kvikalt oli koondteoses kolm proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit" Kogumik "Lendavad sead" Jätkas lühijuttude kirjutamist ajakirjale Ilo, jõudes kogumiku "Mina" avalamiseni Üheks märkimisväärsemaks futuristlikuks palaks peetakse manifesti "Maha lüüriline sokolaad!", kus Kivikas hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad Viimased futuristlikud teosed ilmusid 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus Kivikas traditsioonilistema suundade juurde
ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir 20. sajandi esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima futurism, mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega. Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua
Eesti kirjanduses viljeles futurismi Erni Hiir. Albert Kivikas hakkas 20. sajandi esimesel veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead"). Teos leidis laia
Eesti kirjanduses viljeles futurismi Erni Hiir.Albert Kivikas hakkas 20. sajandi esimesel veerandil levitama futurismi Eesti kirjanduses , mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22-leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead")
2.2. Futuristlikud teosed 20. sajandi esimesel veerandil hakkas ka Eesti kirjanduses levima futurism, mis siin piirkonnas oli eelkõige mõjutatud vene futuristlike kirjanike loomingust. Albert Kivikas hakkas seda suunda viljelema noore luuletaja Erni Hiire õhutusel. Nende koostöös ilmus kevadel 1919 kirjastuse Odamees väljaandes 8-leheküljeline kogumik "Ohverdet konn". Kivikalt oli koondteoses kolm üheleheküljelist proosapala "Kantselei", "Sinfoonia" ja "Rattasõit". Veel samal kevadel üllitas Kivikas ka ainult oma juttudest koosneva futuristliku 22- leheküljelise kogumiku "Lendavad sead", mis oli trükitud vanapaberile ja kasutamata jäänud pudelietikettide trükipoognatele. Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid 7 tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu