EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus
suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal,
Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas Jaagarahu lademe lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit. Nende vahele jääb Narva lademe edelakirdesuunaline avamus, kus domineerivad domeriidi ja dolomiidi ning savikihid. Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja
Joonis 5. Tori valla asustussüsteem * 15...50 elanikku * 51.. 91 elanikku * 92...500 elanikku 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid Omaaegne Tori kihelkond (vt joonis.6) hõlmas nüüdse Tori valla, Sindi linna ja Tootsi alevi, enamiku Are ja Paikuse vallast ning osi Kaisma ja Sauga vallast. Tori kihelkonna ala oli asustatud juba väga ammustel aegadel. 1967-68. aastal Pärnu jõe paremal kaldal, Sindist põhja pool, Pullis avastatud mesoliitikumi (ajajärk jääaja lõpust kuni savinõude kasutuselevõtuni) asulakoht on seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Sealne Joldiamere (Läänemere nõos umbes 10200-9300 aastat tagasi asunud jahe riimveeline veekogu) rand asustati preboreaalse kliimastaadiumi keskel, u. 7500 aastat e. Kr. Hiljem jäi kultuurkiht Antsülusjärve (jääajajärgne mageveeline suurjärv Läänemere nõos umbes 7500-8500 aastat tagasi) vee alla ja
väärtesemeid ning muid asju oma elust, siis nüüd arheoloogidel on kalmeid üleskaevates väga põnev avastada uusi ja huvitavaid asju esiajast , mida nad varem ei teadnud. 13. Kas esiaeg on oluline periood Eesti ajaloos? Põhjendage oma seisukohta ning tooge väidete kinnituseks näiteid. B 3. Kas paleoliitilise asustuse leidmine Eesti alalt on tõenäoline? Ei, sest nii kaugele pole leitud asju, kõige vanem asustus on leitud Sindist. Jääaeg tasandas jääkamakatega asustuse märgid ära. Kunagi ei või teada. Nii kaugele astustuse märki ei ole leitud. 4. Tooge välja 3 pronksi-ja vanemale rauaaja asustusele iseloomulikku joont. 1) Elati 2-3 perekonna kaupa, 15-30 inimese kaupa. 2) Väga palu ringi ei rännatud, elati veekogude juures (kalapüük). 3) Söödi loodusande, kütiti. 6. Mis infot annab uurijatele eri tüüpi kalmete paiknemine lähestikku? Saab teada, kas pered elasid koos või mitte
vabadusele, aga kas ollakse kindel, et ta ei satu oma haiguse küüsi ning ei pane toime uut tapmist. Valdek on õigus teostada oma õigusi, aga ta ei tohiks sellega samas rikkuda teiste õigusi. Praeguses olukorras rikkus ta kodukohta tagasi minnes teiste õigust informeeritusele, sest lähedasi ei teavitatud, et ta haiglast välja pääses. 6. JÄRELDUSED Milline oleks eetiline valik? Eetiline valik oleks, et Valdek koliks esimesel võimalusel Sindist ära. Teiseks võimaluseks oleks, et eksperdid oleks kindlad, et Valdek ei põhjustaks ühiskonnale ohtu ning ta on vaimselt nii terve, et suudab haigushooge ära hoida. Probleemi tekkimist saaks vältida seaduse muutmisega, et raskelt vaimset haigust põdev isik ei pääse nii kergelt ambulatoorsele ravile, vaid alles siis, kui ollakse 99% kindel, et ta muutu ühiskonnale ohuks.
Garibaldi nimelises brigaadis. Oli ka neid, kes 1936. aasta sügisel osales 11. interbrigaadi kooseisus Madriidi kaitsmisel. Üks nimekamaim eestlane, kes sõjas osales oli kurperjanovlasest aseohvitser Udo Aleksander Einsild, hüüdnimega Habe. Langenutena on veel märgitud Konstantin Allast (Tallinnast), Richard Buschi, Alfred Kaubit (Saaremaalt), Boris Konstantjuki (Tartu Ülikooli üliõpilane), August Päärsonit (Pärnust), Karl Reetat, Vladimir Sanderit, Neeme Jõed (kolm viimast kõik Sindist). Sõtta minemise põhjused ei olnud tihti ühesed. Kindasti oli neid, kes soovisid kommunistide või fasistide vastu võidelda, aga oli ka seikluseotsijaid, kes soovisid uusi maid näha ja karjääri teha. Tihtipeale polnudki nende jaoks oluline, kummal poolel nad sõdivad. Pärast sõda oli osa eestlasi langenud ka vangi. Näiteks Leopold-Rudolf Bette, kes osales 11. Interbrigaadi tegemistes, jõudis Eesti NSVsse tagasi alles 1956. aastal. Tal
välimuse pärast pokri ei tirinud, vaadati neile üldjuhul ikka viltu. Pungile oli sellest vahest kasugi no mis mõtet olnuks enam võimu vastu protesteerida kui see võim kõik sinu öeldu õigeks tunnistab. Endistviisi menukalt jätkas esialgu vaid Onu Bella, pannes oma "allapoole vööd" tekstide ja käitumisega kinni kõikvõimaliku küsitlused aastal 1992, enam ühiskonnakriitilisemast punkrockist läks laiadele massidele peale Vennaskond. Viimase tuules kerkis Sindist esile The Tuberkuloited. Muidugi tekkis siin- seal teisigi uusi punkbände, kuid nii nagu 80-ndatel olid need ka nüüd valdavalt koolipoiste esimesed muusikaalased katsetused, millest informatsioon lähimast tutvusringkonnast enamasti kaugemale ei jõudnudki. Aastal 1991 sai alguse ka Psychoterror, kellest alates võibki rääkida uuest perioodist Eesti pungis punk muutus jälle ühiskonna (nüüd juba selle uue) kriitiliseks. Muidugi oli Psyhhoterrori liider
üldjuhul ikka viltu. Pungile oli sellest vahest kasugi no mis mõtet olnuks enam võimu vastu protesteerida kui see võim kõik sinu öeldu õigeks tunnistab. Endistviisi menukalt jätkas esialgu vaid Onu Bella, pannes oma "allapoole vööd" tekstide ja käitumisega kinni kõikvõimaliku küsitlused aastal 1992, enam ühiskonnakriitilisemast punkrockist läks laiadele massidele peale Vennaskond. Viimase tuules kerkis Sindist esile The Tuberkuloited. Muidugi tekkis siin-seal teisigi uusi punkbände, kuid nii nagu 80-ndatel olid need ka nüüd valdavalt koolipoiste esimesed muusikaalased katsetused, millest informatsioon lähimast tutvusringkonnast enamasti kaugemale ei jõudnudki. Aastal 1991 sai alguse ka Psychoterror, kellest alates võibki rääkida uuest perioodist Eesti pungis punk muutus jälle ühiskonna (nüüd juba selle uue) kriitiliseks. Muidugi oli Psyhhoterrori liider Freddy oma mistahes
annaabi.ee 
