fantaasiamaailma, loob pildi seal toimuvast ja koostöös hea stiiliga pakub lõpliku elamuse. Sissejuhatuses elustatud vana piiblimaal annab aimu, et tulemas on midagi erakordset, midagi, mis luuletaja siseilma valgustanud on, tekitades temas soovi seda meiega jagada. Ometi ilmneb järgnevast lausest, et elamust antakse edasi hämaruses, õhtutaevas loob salapära ja suunab lugeja mõttes taevasse vaatama. Kuna tegelane on antud sinavormis, toimub samastumine temaga iseenesest, märkamatult, me tunneme ennast otsese kogejana ja oleme valmis vastu võtma, mida see maailm meile annab. Vaikus ja hämarus, päevase vilka elu tardumine loob eeldused rahulikuks mõtiskluseks, võimaluse märgata ümbritsevas seda, mida argitoimetuste tuhinas on pea võimatu tähele panna: kuidas „lõhnab lehti juues toom” ja maine on nii rõõm kui valu; kuidas surelik võib tunnetada ennast osana tervikust ja hetkega
19) Pealkirjast leian tuumsõna(d), mis annavad ideesid kirjandi kirjutamisel 20) Sissejuhatuses ei tohi kasutada liiga palju küsimusi 5 21) Mitte lämmatada kirjandit näidetega 22) Numbrite kirjutamine kuni 10ni sõnadega, sealt edasi numbritega 23) Asesõnadega ei tohi liialdada (nt see, asi jne) 24) Keelatud on kirjutada sinavormis!!! 25) Teoste pealkirjasid ei tohi käänata 26) Hoiduda lamedatest käibetõdedest 27) Teemat aitab lahendada küsimustik: kes? millal? miks? mis? kuidas? 28) EKSAMIKIRJANDI RUBRIIGID: (nende põhjal mõeldakse välja selle aasta kirjandi teemad) 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur
H jambides kirj epoodid tulvil pinget on vastandiks Vergiliuse, kes kirj tundelises bukoolikas. H kirj luuletusi alguses rooma teemadel. Epoodides on rohkelt autori kaasaegset pilkamist ja pilte Rooma argielust. Ironiseerib väikekodanikke. Oodid ehk ülistuslaulud sis manitsevaid, jumalate poole pöördmist. Õpetlik hoiak. Temalt pärit carpe diem. Teos ,,Epistulae" ehk ,,Läkitused" oskuslikult kirja pandud. Autor pöördub lugeja poole sinavormis. Intiimne. H ilmutab enesekriitikat. Paljastav hoiak. Autoportree Hst endast. ,,Avs poetica" ,,Luulekunst", seab ennast kirjandusteaduse ajalooteljele. Nimetatud ka Augustuse ajastu manifestiks. Kuidas äta tunda halba luulet armetud read. Milline peab olema hea luuletaja? Peab olem töökas ja andekas. Poeet peab palju teadma. Pead teadma maailmaasju. Lihtne, terviklik, tasakaalukas luuletus. Sõnade osav seostamine teeb vana sõna uueks. Pustab nalju ja teravmeelsusi. Taunib ,,sisult
Vahetus kriitiline reageerimine ajale, se eoli sünge, pessimistlik, ekspressionistlik. Kui rääkida Visnapuust, 1920 ilmus tal lausa kolm kogu: ,,Talihari" poeet veirises ajas, räägib vabadussõja meeleoludest. Kantud süngetest sõjapiltidest ja murest kodumaa saatuse pärast. ,,Hõbedased kuljused" - selle phul tuleb rääkida tsüklist, mis mõjus arvustajaile shokeerivalt. 1919 on Visnapuul kahest luuletusest koosnev tsükkel ,,Kõnelused issandaga". Minavormis issandat sinatades. Sinavormis luuletusi kiputakse omistama autorile justkui kirjutaks ta endast. On fiktiivne mina ja reaalne autor. Kõnelused issandaga on Visnapuu ühiskonnakriitiline lugu, kus kritiseerib kaksikmoraali, inimlikku ahnudt samal ajal, kui on sünge aeg. Visnapuu kasutab vokaalharmooniat. ,,Käoorvik" - kõige kuulsam tsükkel, mis moodustabki põhiliselt teose sisu: ,,Kümme kirja Ingile". Arvustus nimetas seda kauniks miniatuurseks armastusromaaniks värssides. Ing oli Visnapuu naine. Teos on täis
annaabi.ee 
