Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi mercuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Vanaaja õpetlased arvesid, et elavhõbe kuulub kõikide metallide koostisse. Hg pidi olema kõikide metallide ema. Alkeemikud aga väitsid, et Tarkade kivi muudab Hg kullaks. Seepärast oli alkeemikute katsetes tähtsaks reaktiiviks just elavhõbe. Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset kiirgust. Tekkiv ultravioletkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ning D vitamiini moodustumist, meelitades kohale ka sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad solaariumid ja sääsepüüdurid. 1 1. Elavhõbeda ajaloost Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgistati XVI
desinfektsioonivahendid), hambaravis (amalgaamplommides on 50% elavhõbedat), värvides ja värvainetes. Puidutööstus kasutas puitmaterjali lima ja hallituse tõrjeks anorgaanilist elavhõbedat. Sageli sattus viimane aga reovetega veekogudesse, mille põhjamuda bakterid muundasid selle metüülelavhõbedaks. See põhjustas kalade, eriti röövkalade ja kalatoiduliste loomade tugevat mürgitatust. Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset valgust. Seejuures tekkiv ultraviolettkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ja D-vitamiini moodustumist ning meelitab kohale sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad sääsepüüdurid. Elavhõbeda orgaanilisi ühendeid kasutatakse laialdaselt pestitsiididena ja fungitsiididena. Metüülelavhõbedat kasutati 1960ndail seemnevilja töötlemiseks. Lisaks jõudmisele mullavette, sattus osa vilja toiduks lindudele (faasanitele ja nurmkanadele)
olekus -38,8 kuni 356 °C juures ning soojendamisel paisub ühtlaselt, siis seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes: näiteks elavhõbeda termomeetrites kehatemperatuuri mõõtmiseks, vererõhu mõõtmise seadmes. Õhurõhku mõõdeti elavhõbeda sammastes elavhõbedabaromeetris ( seda kasutatakse isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Elavhõbedaaur juhib elektrivoolu ning kiirgab sinakasvioletset valgust. Seejuures tekkiv ultraviolettkiirgus hävitab baktereid, põhjustab päevitumist ja D-vitamiini moodustumist ning meelitab kohale sääski ja putukaid. Sel põhimõttel töötavad sääsepüüdurid. Metallilist elavhõbedat ja anorgaanilisi ühendeid kasutatakse: keemia- ja metallitööstuses elektrivarustuse tootmisel (lülitid, luminofoor- ehk päevavalguslambid, tänavavalgustid, patareid elektroodid)
7, 435.8, 546.1 ja 578.0 nm), mistõttu Hg lambi spekter on sinakasvioletne. Päevavalguslambi sisekülg on kaetud spetsiaalse fluorestseeruva värviga luminofooriga, mis muudab lambi ultraviolettkiirguse valguseks. Luminofoor neelab suurema energiaga lühilainelisi kvante ja kiirgab tagasi madalama energiaga pikalainelisemaid kvante. Kiiratava valguse spektraalne koostis sõltub lambi siseküljele kantud luminofooride koostisest. Näiteks CaMgWO4(Pb) kihiga kaetud lambid (L-30) annavad sinakasvioletset valgust spektrimaksimumiga 442 nm, ZbBeSiO3(Mn) kihiga kaetud lambid (L-27) kiirgavad roosakas-oranzi valgust spektraalmaksimumiga 617 nm. Kaasajal on enam levinud korraga mitme erineva luminofoori (tavaliselt kolme) kasutamine, võimaldades saada päevavalguse spektriga sarnasemat valgust. Luminofoorlambid on 2-4 korda efektiivsemad hõõglampidest. Kõige tavalisemad, torukujulised, luminofoorpirnid nõuavad üldiselt spetsiaalseid süütamisseadmeid ja spetsiaalseid lambipesi.