· Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleodiidide ja aminohappete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti. · Inimeste ontogeneesi peamiseks erinevuseks inimahvide ontogeneesist on areng aeglustumine ja pidurdumine. · Inimbeebi näib ahvilapse kõrval väga alaarenenuna. Nii moodustab vastsündinud inimlapse peaaju maht ainult 25% täiskasvanu omast, samal ajal kui simpansi puhul on see suhe ligi 50%. · Inimlaps saavutab 3-aastasele simpansile omase anatoomilise ja füsioloogilise küpsuse alles 8.-10. eluaastaks. · Täiskasvanud inimene sarnaneb oma kolju proportsioonidelt palju enam vastsündinud kui täiskasvanud inimahviga. · Aeglustunud arengu üheks kaasnähtuseks on inimese umbes kaks korda pikem eluiga kui inimahvidel. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid
astmel võimelised ennast peeglist ära tundma. Samuti on olemas andmeid, et afaliinid e silmik-delfiinid on võimelised kasutama peeglit oma kehaosade uurimiseks. Täielik üllatus oli aga see, et inimese lähim sugulane gorilla ei tunne ennast peeglist ära . David Premack, kes on ennegi silma paistnud tavatu mõtlemisega, tõstatas küsimuse: kas simpansil on mingi arusaam teise simpansi või ka inimese vaimsetest seisunditest? Premack ja Woodruff näitasid simpansile lühikest videoklippi, milles näitleja üritas kogu oma tegevusega näidata, et ta tahab välja pääseda suletud ruumist. Kohe pärast videolõigu lõppu näidati simpansile suurt hulka kõige erinevama otstarbe ja kujuga esemeid, alates kruvikeerajast kuni triikrauani. Nende väga erinevate asjade seast valis simpans üsna järjekindlalt võtme. Siit võib järeldada, et simpans mõistab nagu inimenegi, et videopildis
oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevustega. See väljendub enesevaatlustes ja analüüsis, -kujutlustes, -hinnangutes, enesele omistatud püüdlustes minapildis. Enesetunnetuse olemasolu teeb inimese oma tegude eest vastutavaks. Eneseteadvuse olemasolu loomade puhul kontrollitakse peeglitesti abil et ennast peeglist ära tunda, peab loomal olema kas või kõige algelisem ettekujutus oma füüsilisest minast. Uinutatud simpansile joonistati lõhnatu, maitsetu ja nahal tundetu värviga laubale suur punane laik. Kui simpans üles ärkas ja ennast peeglist nägi, suunas ta oma tegevuse mitte kujutisele peeglis, vaid iseendale. Seni on peeglitesti usaldusväärselt läbinud orangutan ja simpans neil on olemas eneseteadvuse kõige algelisem vorm. Ka inimesel ei ole eneseteadvust kohe sündides olemas, vaid see kujuneb paari aasta jooksul. · Miks nimetatakse Freudi teadvusekäsitlust psühhodünaamiliseks?
mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsd, kuid steriilsuse sab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses ja on teisalt üpris tüüpiline sordiaretuse teatud meetodite juures, kus polüploidsust indutseeritakse kolhitsiiniga. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. Siin pole aga kerge eristada tagajärge põhjusest. Inimene on väga lähedane simpansile ja gorillale - inimesel on 48, neil inimahvidel 46 kromosoomi. Vahe on ilmne, tähtus pole selge. Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Geograafiline eraldatus on kõige enamlevinenud barjääriks. Edasine lahknemine võib olla oma mehhanismidelt erinev - laias laastus nii looduslik valik kui ka triiv. Lai geograafilise areaaliga käib tüüpiliselt kaasas
annaabi.ee 
