Jälle oli Endel Tulving koos oma kolleegidega sattunud millelegi ootamatule ja uuele. Kuigi HERA mudeli teatavaks tegemisest on möödunud vaid 8 aastat, on seda 1994. aastal ilmunud artiklit 2002. aasta alguseks teiste uurijate poolt tsiteeritud 445 korda. Kronesteesia Juri Lotman määratles kultuuri kõige sellena, mida kantakse ühest põlvkonnast teise edasi mittepärilikul viisil. Sellises määratluses ei ole aga kultuur inimesele ainuomane. Näiteks vabas looduses elavatel simpansidel on selles tähenduses olemas kultuur, kuna on olemas sadakond erinevat oskust, harjumust ja zesti, mis on erinevates simpanside ühiskondades erinevad ja mida ahvilapsed õpivad jälgides oma vanemaid ja kaaslasi. Mis aga teeb inimkultuuri teistest loomakultuuridest erinevaks? Endel Tulving pakkus hiljuti välja mõtte, et selleks eristavaks jooneks on meie autobiograafiline mälu, mis eeldab võimet tajuda ja teadvustada aega (vt artikkel
fenotüübiliste tunnuste avaldumisel. Kromosoome tuleks eriti uurida aborteerunud loodetel. 29 Autosoomse aneuploidsuse näitena võib tuua inimesel esineva Downi sündroomi (mongoloidne idiotism), mille puhul väike 21. kromosoom esineb kolmekordselt (trisoomia 21). Downi sündroomi iseloomustavad vaimne alaareng, lühike kasv ja kaasasündinud südamehäired. Loomadest on trisoomikuid uuritud ka simpansidel. Trisoomiaga 18. ja 19. kromosoomi suhtes kaasnes veistel alalõualuu puudumine ja vesitõbi. Veistel on kääbuskasv seotud 23. kromosoomi trisoomiaga. Monosoomikute esinemissagedus kõrgematel organismidel on tunduvalt madalam kui trisoomikute sagedus. Arvatavasti hukkub loode, kellel puudub üks kromosoomidest, juba embrüonaalse staadiumi algfaasis. Sugukromosoomide (gonosoomide) aneuploidsust on loomadel ja inimesel enam uuritud, sest see esineb sagedamini.
oma ainult inimene. Näiteks omab kultuuri ka paljud laululinnud. Need linnud ju õpivad linnulaulu selgeks seal, kus nad parajasti üles kasvavad. Kuid see järeldub Lotmani kultuuri definitsioonist. Kuid laululindudel esineb ainult üks oskus, mida antakse edasi põlvest põlve just õppimise või matkimise teel ja ei ole seotud geneetikaga. Kuid näiteks inimahvidel on selliseid mittegeneetikast tingitud oskusi juba palju rohkem kui laululindudel. Näiteks vabas looduses elutsevatel simpansidel esineb juba umbes paarkümmend erinevat oskust, mis ei ole geneetilise päritoluga. Neid oskusi või käitumisviise antakse karjas edasi õppides ja teisi jäljendades. Kuid ega kõik simpanside kogukonnad ei ole kultuuriliselt ühesugused. Näiteks Aafrika simpanside kogukonnad erinevates paikades on kultuuriliselt erinevad. Seda näitab simpanside poegade hoolitsemine, nende omavaheline suhtlemine, suhtlemiseks märkide kasutamine ja tööriistade valmistamine.
oma ainult inimene. Näiteks omab kultuuri ka paljud laululinnud. Need linnud ju õpivad linnulaulu selgeks seal, kus nad parajasti üles kasvavad. Kuid see järeldub Lotmani kultuuri definitsioonist. Kuid laululindudel esineb ainult üks oskus, mida antakse edasi põlvest põlve just õppimise või matkimise teel ja ei ole seotud geneetikaga. Kuid näiteks inimahvidel on selliseid mittegeneetikast tingitud oskusi juba palju rohkem kui laululindudel. Näiteks vabas looduses elutsevatel simpansidel esineb juba umbes paarkümmend erinevat oskust, mis ei ole geneetilise päritoluga. Neid oskusi või käitumisviise antakse karjas edasi õppides ja teisi jäljendades. Kuid ega kõik simpanside 17 kogukonnad ei ole kultuuriliselt ühesugused. Näiteks Aafrika simpanside kogukonnad erinevates paikades on kultuuriliselt erinevad. Seda näitab simpanside poegade hoolitsemine, nende
annaabi.ee 
