Tänapäeval kasutatakse turvavõid ka lennukites, mis aitavad mugavamalt maanduda. Esimese aku leiutas Plante 1859. aastal. Akut kasutatakse tänapäeval kõikjal, seega on see tähtsaim leiutis transpordi ajaloos. Veetranspordile pani alguse Le Plongeuri leiutatud mootorlaev(1863). Laev oli küll algeline, raskesti juhitav ja väga aeglane, kuid väga tähtis veetranspordi ajaloos Autode valdkonnas oli ka oluline leiutis sidur. 1881. aastal Simensi valmistatud sidur on ka tänapäeval väga tähtis. Tänu sidurile on meil võimalik vahetada autol käike. Ka mootori väntvõllilt tulev jõud kandub siduri kaudu edasi käigukasti. 1885. aastal C. Benzi leiutatud kolmerattaline auto oli küll hea leiutis, kuid veel olulisem leiutis oli 1886. aastal G. Daimleri leiutatud neljarattaline auto. Tänapäeval autod on enamasti 4 rattalised, seega on see leiutis olnud transpordi valdkonnas tähtis leiutis. Minu arust just selle leiutise pärast
Jugatrükk Ajalugu Jugatrükk on tilkade suure kiirusega kandmine läbi mikroavade alus-materjalile eesmärgiga luua kujutis. Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833 aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avavuse omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878 aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951 aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960 aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Jugatrükk Referaat Tallinn 2015 Ajalugu Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960. aastate alguses Steinfordi ülikooli professor Swith avastas, et survelainete abil on võimalik vedeliku juga jagada ühesuguse suurusega ja üksteisest ühekaugusel asuvateks tilkadeks. Nendele oli võimalik valikuliselt kanda elektrilaeng. Läbides elektrivälja laengut kandvad tilgad kandusid kõrvale ja neid võis koguda vastuvõtjasse
Et sulametallile saaks lupja lisada, kallutatakse konverter ühele küljele. Pärast lubja lisamist pööratakse ahi jälle otseks ja puhutakse sinna altpoolt suruõhku. Nii põletatakse rauast välja mittevajalikud lisandid. 1859 aastal rajas Bessemer terasetööstuse Shefieldis ja alustas relvade ja raudteerööbaste tootmise. 1878. aastal ehitas William Siemens terase tootmiseks esimese elektrilise kaarleekahju. Nii Bessemeri kui ka Simensi meetodi juures sai kasutada ainult puhast rauamaaki. Sidney Gilchrist Thomas näitas, et puhastamata rauamaagi kasutamiseks tuleb sulatusahi vooderdada seest lubjaga. See kõrvaldas rauast fosforilisandid. Pärast selle meetodi leiutamist sai terasetootmine sisse õige hoo. Kasutatud kirjandus 1. ENE 1, Tallinn 1985, 703 lk. 2. ENE 2, Tallinn 1987, 703 lk. 3. Interneti leheküljed 4. Michael Holt, Leiutised, Koolibri, Tallinn, 1996, 57 lk. 5. Tehnikaleksikon, Tallinn 1981, 655 lk
annaabi.ee 
