Hindan enda arengut väga 10 suureks. Valides loovtöö teemat otsustasin just maalikunsti kasuks, kuna soovisin esitada enesele väljakutse ja olen õnnelik, et see väljakutse sai täidetud. 11 Kasutatud allikad Pane siia ka selle pildi pildi aadress, mille võtsid siluetiks Teisele reale anatoomiaõpi mida kasutasid sellisel kujul: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. Autori perekonnanimi, eesnim täht. Raamatu pealkiri. Kirjastus: Kirjastuse nimi, aastaarv. Lk nr 12 Lisa 1 Lõpptulemus maalist „Lootus“ 13 Lisa 2 Lõptulemus maalist „Tasakaal“
kirjutatud restorani nime. Ajendatuna 1889-1890 valminud maalist `'Moulin Rogue'is tants'', oli Toulouse-Lautrec plakatil esiplaanil kujutanud staare, kes mõnda aega Moulin Rogue'is koos esinesid. Radikaalselt uus on selles kompositsioonis kolme stiliseeritud silueti astmeti paigutamine, nii et tekib veelgi tugevam ruumilise sügavuse mulje kui eelpool mainitud maalil. Võrreldes visandiga, torkab plakatil silma, et public on kokku sulatatud üheks siluetiks, mis loob kontsentreerituma mulje. Litograafia tehnika Litograafia meetod seisneb selles, et trükkimiseks kasutatakse siledaks lihvitud kiviplaati, milles asuvad trükitavad ja mittetrükitavad osad samal tasandil. Vaja on peenekristallilist savikat lubja- kivi või dolomiiti, mille erinevus seisneb omaduses imada endasse ühtviisi nii vett kui rasva. Litograafia eeliseks on võimalus trükiplaadil kasutada erinevaid tehnikaid. Näiteks pintsliga
tähtedega kirjutatud restorani nime. Ajendatuna 1889-1890 valminud maalist `'Moulin Rogue'is tants'', oli Toulouse-Lautrec plakatil esiplaanil kujutanud staare, kes mõnda aega Moulin Rogue'is koos esinesid. Radikaalselt uus on selles kompositsioonis kolme stiliseeritud silueti astmeti paigutamine, nii et tekib veelgi tugevam ruumilise sügavuse mulje kui eelpool mainitud maalil. Võrreldes visandiga, torkab plakatil silma, et public on kokku sulatatud üheks siluetiks, mis loob kontsentreerituma mulje. 16 Litograafia tehnika Litograafia meetod seisneb selles, et trükkimiseks kasutatakse siledaks lihvitud kiviplaati, milles asuvad trükitavad ja mittetrükitavad osad samal tasandil. Vaja on peenekristallilist savikat lubja-kivi või dolomiiti, mille erinevus seisneb omaduses imada endasse ühtviisi nii vett kui rasva. 14 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk30-33)
Ka pole tüübi - karakteri vahejoon nii tugev, et näitleja oma vahenditega seda nihutada ei saaks. Karakterit võib kehastada tüübina, tüübist aga mänguliste vahenditega kasvatada karakteri. Ühemõõtmeline mitmemõõtmeline tegelane. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse. Staatiline - dünaamiline tegelane. Staatiline tegelane ei muutu ega arene sündmustiku jooksul Dünaamiline tegelane seevastu areneb: muutuvad tema vaated, teravnevad või lahenevad sisepinged jms. Avatud suletud tegelane. Avatud tegelane on n.-ö. läbipaistev, ta siseelu lugejale hästi jälgitav ning teod ja valikud motiveeritud
elevandiluuvärv ja niineõievärviline heleroheline. Üldiselt olid ikkagi heledad toonid peamised. 4.2 1961-1962. Ka edaspidi domineeris sportlik rõivastus. Ühaenam hakati pluusidele varrukaid külge õmblema.Sellel ajastul mõjutas Saksamaa looming väga palju.Kleitidele tuli pehme,mugav ja naiselik joon. Seeliku pikkus siiski endine, põlved jäävad kaetuks. Silueti järgi võib kleidid ,pluusid ja seelikud jagada järgmiselt: 1. Sirgelt langev põhivorm, mida nim. džemper-siluetiks.2. Kergelt keha rõhutav siluett.3. Vöökohta rõhutav siluett rikaliku ülaosaga ja vöökohta rõhutav silett kitsa ülaosaga. Päevakleidid toetuvad sirgelt langevale põhivomile. Dsemper oli populaarne ning pluuside, jakkide ja dsemprite pikkus jäi allapoole vöökohta.Krae on mõnevõrra tagaplaanile jäänud,pigem domineerib pehme kaelusekujundus-tepingud,mitmesuguse laiusega paspuaalkaunistused, rullkant, ümmargune tagasipööratud rullkrae ja pehmelt drapeeritud
tegelaskontseptsioon. See eristus sai alguse E.M. Forsteri romaaniuurimusest (1927), mis tõi laialt käibele tähistused flat (lame) ja round (ümar) tegelaskujude iseloomustamiseks. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse. Tegelase arengu seisukohalt eristuvad staatiline ja dünaamiline tegelaskontseptsioon. Staatiline tegelane ei muutu ega arene sündmustiku jooksul. Terviklik ja lõpuleviidud algusest peale, avaneb ta lugejale uutes olukordades ja suhetes. Lugejapoolselt on staatilise tegelase vastuvõtt kummatigi dünaamiline protsess: me
annaabi.ee 
