Laias laastus jääb nende arvele kuni pool planeedi Maa primaarproduktsioonist. Teised, tsiliaadid, bodoniidid, foraminifeerid, etc. on olulised herbi- ja bakterivoorid maailmamere või mageveekogude ökosüsteemides. Kolmandad -- osad kinetoplastiidsed, apikompleksa, põhjustavad raskelt ravitavaid haigusi inimesel (malaaria, unitõbi). Eestis on protiste umbes 3000. rohevetikad– 690 mändvetikad– 27 ikkesvetikad– 680 silmviburvetikad– 160 eriviburvetikad– 12 ränivetikad – 940 punavetikad – 26 ruskvetikad – 58 pruunvetikad – 33 ainuraksed – 347 Rohevetiktaimed (Chlorophyta) Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- ja pruunvetikad) kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisi viburitega või viburiteta,
· Imetajad · Linnud · Pärisimetajad ja õistaimed · Inimlased, tänapäeva imetajad. · Kaasaegne loomastik ja inimene. Taimed Taimeriigi primaarne plastiid (kujunenud emdasümbioosi teel sinivetikast). Vetikad võivad olla primaarse või sekundaarse plastiidiga. Sekundaarse plastiidiga vetikad Nad ei kuulu taimeriiki, sest taimeriigis on aint primaarne plastiid. Riik: Rizaaria (plastiid rohevetikast) Riik: Excavaata (plastiid rohevetikast) Nad on silmviburvetikad. Riik: Chromalveolata Hõimkond: vaguviburvetikad (plastiidiks punavetikas) Vao sees on vibur, sealt ka nende nimi. Eriti levinud soojades meredes. Hõimkond: neelvetikad (plastiid punavetikast). Alamriik: esiviburlased (plastiid punavetikast). Hõimkond: koldvetikad. (Neil on kaks päristuumset genoomi rakus) Hõimkond: ränivetikad (SUGULINE PALJUNEMINE) Hõimkond: pruunvetikad (SUGULINE PALJUNEMINE) diploidsed, alla 1000 liigi maailmas, kõik
ujuvust reguleerivad gaasivakuoolid, õhulämmastiku sidumine, nõrk ärasöömine teiste poolt. b) koldvetikad- sagedamini toitainevaestes magevetes. c) ränivetikad- oluline rühm nii meres kui ka magevees d) vaguviburvetikad- oluline rühm meres ja magevees, paljud on toksilised, põhjustavad nn veeõitsengut e) krüptofüüdid e neelvetikad- nii meres kui ka magevees f) rohevetikad- olulisemad magevetes g) silmviburvetikad- pooled autotroofid, pooled heterotroofid, oluline väikestes reostunud mageveekogudes Fütoplanktoni võrdlus MERES ja MAGEVEES · 1. Liigiline mitmeksisus väike. · 1. Liigiline mitmekesisus suur. · 2. Puuduvad või väga vähe: · 2. Ajutiste fütoplankterite ohtrus. Silmviburvetikaid · 3. Koloniaalsete vormide ohtrus. · 3
Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline: ühtedel ei erine sporofüüt ja gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt. Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. 44. Riik: Ekskavaadid Hk. Silmviburvetiktaimed. Silmviburvetikad: värvuselt rohelised, platiidil samad pigmendid, mis rohevetikal (?), kuid rakustruktuur teistes vetikatest äämiselt kauge. Auto-ja heterotroofe. Taime- ja loomavahepealsed. Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 45. Taimeriik 46. Hk. Punavetiktaimed- Rhodophyta. Liike umbes 4000 (õpikus 400)???. Nad on levinud
ümmargused. Valminud anteriidid on oranzid. Anteriidi kest koosneb kaheksast kilpjast rakust, mille sisekülgedel on spermatogeenseid niite kandvad pidemed. Niitidest tekivad kahe ümmarguse viburiga spermatosoidid. Viljastatud munarakust tekib sügoot (oospoor), mis läbib puhkeperioodi. Tema idanemisele eelneb meioos. Seejärel tekib lühike harunemata haploidne niit, millest kasvab uus taim. Elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. 24. Silmviburvetikad: värvuselt rohelised, platiidil samad pigmendid, mis rohevetikal (?), kuid rakustruktuur teistes vetikatest äämiselt kauge. Auto-ja heterotroofe. Taime- ja loomavahepealsed. Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 25. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid
ümmargused. Valminud anteriidid on oranzid. Anteriidi kest koosneb kaheksast kilpjast rakust, mille sisekülgedel on spermatogeenseid niite kandvad pidemed. Niitidest tekivad kahe ümmarguse viburiga spermatosoidid. Viljastatud munarakust tekib sügoot (oospoor), mis läbib puhkeperioodi. Tema idanemisele eelneb meioos. Seejärel tekib lühike harunemata haploidne niit, millest kasvab uus taim. Elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. 24. Silmviburvetikad: värvuselt rohelised, platiidil samad pigmendid, mis rohevetikal (?), kuid rakustruktuur teistes vetikatest äämiselt kauge. Auto-ja heterotroofe. Taime- ja loomavahepealsed. Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 25. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid
annaabi.ee 
