,,Venuse sünd" pole lihtsalt antiikaja legendi jaoks üle kahesaja visandi, mis töötati hoolikalt edasi illustratsioon ja aktimaali kartoonideks. taastamine.Neoplatonismi kohaselt oli antiikaja Inimlik mitmekesisus:monumentaalsetel troonidel müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks istuvad prohvetid ja sibüllid silmitsevad üle lae ning nõnda võidi Botticelli ,,Venuses" leida sidet teineteist.Troonide karniisid, mida hoiavad putod, Neitsi Maarjaga. toetavad marmoristmeid, millel poseerib 20 kuulsat ignudo't. Figuurid esindavad hämmastavat vanuse,
Ettekanne loetud kirjanduse põhjal Raamatu autor: Doris Lessing Raamatu pealkiri: ,,Viies laps" Lühikokkuvõte loetu põhjal Raamat algab sellega, kui kaks inimest- mees ja naine- David ja Harriet kohtuvad peol, alguses silmitsevad üksteist kaugelt, hiljem said nad aru, et on teineteise jaoks lausa loodud. Neil olid suured tulevikuplaanid, soovisid kohe abielluda, soovisid endale maja, palju-palju lapsi. Abiellusid, ostsid endale tohutu suure- lossi suuruse Victoria ajastu stiilis maja, see oli absurne elamiseks noorpaarile, aga mitte sugugi nii absurdne neile, kes lootsid saada palju lapsi, seal oli ohtralt ruumi laste jaoks. Selles majas lootsid nad näha kõigi pühade ajal kõiki sugulasi külas ja aega veetmas
Epp Annus: Jah, Nikolai Baturin ütles juba ära mitmedki asjad, mida tahtsin edasi rääkida. Viimsevaatetornist avanev kaunis vaade on tekitatud laserprojektori poolt. Millegipärast toob see kujutlusse vangla juhtkonna kõneluse teemadel, kuidas saaks vanglasse meelitada eurorahasid. Koostatakse projekt, millel on hea kõla, eetiline maik: “Viimse rõõmu pakkumine surmaminejaile”. Kui palju on seal tegelikult humaansust? Ja kui realistlik on arvata, et surmaminejad silmitsevad avanevat vaadet õnnejoobes? Kuivõrd suudavad nad oma elu viimastel sekunditel nautida looduse ülevust? Vanglaülem kommenteerib viimsevaatetorni: “Sealt paistab lõpuks, kui lühike ja sealjuures hurmav võib olla elu!“25 Küllap tunnevad surmaminejad seda viimsevaatetornitagi. Kas ei tunne nad pigem kahetsust, masendust, hirmu kui olukorra ülevust? Viimsevaatetorni puhul on tegemist taas surma ritualiseerimisega, sedapuhku kannatuse selge
Homme koidikul ületame selle tõkke," jätkab ta valli suunas viibates, ,,ja paneme nende laevad põlema. Kui neil ei ole enam millegagi põgeneda, kaotavad nad igasuguse tahtmise võidelda! Mitte keegi ei julge siis enam kunagi sõjaga Trooja vastu tulla. Püstitame telgid, süütame suured lõkked! Nendest läidame tõrvikud, millega me homme pistame tule otsa vaenlase laevastikule!" IX laul Kreeklaste leeris möödub öö rahutult ja unetult. Valliharjal kõndivad tunnimehed silmitsevad tummalt troojalaste süüdatud lõkkeid; sealt poolt kostab võidulaulu. Kreeka juhid on kogunenud Agamemnoni telki nõu pidama. Mitte kordagi üheksa sõja-aasta jooksul pole kreeklased nii armetu kaotuse osaliseks saanud. ,,Ma ei uskunud, et troojalastel on veel nii palju võitlusindu," lausub Agamemnon rusutult. ,,Tõepoolest ei uskunud. Küllap see on taevane märk. Zeus annab teada, et me Troojat iialgi vallutada ei suuda." ,,Ära räägi niisugust juttu
» «Hm!» tegi kuningas. «Mul hakkab raha otsa lõppema,» jätkas arst, «ja oleks tõesti kahju, kui maja katuse alla ei saaks: mitte maja pärast, see on lihtne, tavaline linnakodaniku maja, vaid Jehan Fourbault' 2 5 8 poolt maalitud lae pärast. Seal on muuseas üks õhus lendav Diana *, nii tore, nii õrn, nii peen, nii lihtsameelse olekuga, nii toreda soenguga, mida kroonib kuusirp, nii valge ihuga, et ta kõiki, kes teda liiga teraselt silmitsevad, kiusatusse saadab. Seal on veel üks Ceres *. Ka see on väga ilus jumalanna. Ta istub viljavihkudel ja tal on peas kaunis viljapeadest pärg, millesse on põimitud mustjuuri ja muidki lilli. Pole midagi ahvatlevamat kui ta silmad, ümarjamat kui ta sääred, üllamat kui ta nägu, pole peenemat lõiget kui ta seelikul. See on kõige süütumaid, kõige täiuslikumaid kaunitare, milliseid kunagi kunstniku pintsel on maalinud.» «Timukas!» torises Louis XI. «Kuhu sa tüürid?»