Küll nad avanevad". 16. Ütle kaassõitjatele, et sa näed nende aurat. 17. Hüüa:"Kallistame" ja siis tee seda. 18. Tee piinlevat nägu, samal ajal tao oma pead vastu seina ja karju:"Suu kinni....kõik, suu kinni!" 19. Tee oma kott laialt lahti, piilu sisse ja küsi: "On teil seal ikka õhku?" 20. Seisa tasakesi ja liikumatult nurgas, nägu seina poole ja liftist lahkumata. 21. Silmitse pingsalt ühte reisijat ja hüüa hetke pärast hirmunult:"Sina oled uks nendest" ja tagane kiiresti. 22. Kasuta käpiknukku rääkides teiste reisijatega. 23. Kuulata lifti seinu stetoskoobiga. 24. Iga kord kui keegi nuppu vajutab tee plahvatuse häält. 25. Joonista kriidiga põrandale ruut ja teadvusta teistele, et see on sinu isiklik territoorium. 26. Silmitse teisi reisijaid üleoleva muigega ja teata: "Mul on uued sokid" Alkoholitarbimise tagajärjed :
Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad luuletused, mille nimetus on tulnud nendes kasutatavast värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) kantaat lüürika zanr, pidulik luuletus, milles ülistatakse mõnd sündmust või sellest osavõtjaid. Sageli on kantaat samanimelise piduliku helitöö tekstiks. Näiteks Hando Runneli (1938) laulupeo kantaat "Laulu algus". kantsoon vana-prantsuse ja vana-itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoonide autoritena on
keeleharud ja keeled (puu oksad), Soomeugri keeled tänapäeval nimetatakse eraldumis- ehk divergentsiteooriaks. Kaardil 1 on esitatud uurali keelte levikualad 20. sajandil. Kaarti silmitse- Joonis 3 kujutab aga harali juuri, des võib täheldada, et neenetsid, nganassaanid ja handid asustavad ala, mis eel- mis tihenevad maa peal võsasti- on mitu korda suurem kui ungari ja eesti keele levikuala. Tuleb aga arvesta- lääne- da sellega, et asustustihedus suureneb idast läände: Siber on väga hõredalt
Valgusallikad kiirgavad valgust, kõik teised esemed on vaid valgusallikatest neile langenud valguse peegeldajad. Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp • Silmitse tähelepanelikult oma laualambi pirni, kui see ei põle. Kas näed hõõgniiti? Millise kujuga see on? Kui hõõgniit ei paista, siis on su lambis nn mattklaasiga pirn. Sellise lambipirni sisemisele küljele on kantud val- gust hajutava aine kiht. Kindlasti on aga klaaskesta sees metallist hõõgniit, kusjuures metalliks on volfram. Miks volfram? Sest just see metall kan- natab kõige kõrgemat temperatuuri. Volfram sulab 3390 °C juures, raud temperatuuril 1535 °C ja vask 1083 °C
kuid siis tormab välja Lassi keda ei saa enne ehtima hakkata kui köik kostmised on kostetud. Tema vaidleb, et selle sõbralikuse eest mida Ekke on talle osutanud ja kommid ning siidist kangad mis see talle linnast toonud väärivad vähemalt 50 põtra, Uutšö ei taha tüli ja nõustub siise viimase hinnaga, ümberringi rahvas ning Ekke imestavad "Kõrge hind, väga kõrge hind!". Uutšö vastab, sõprus on kallim. Kirikus igatahes saab Ekke olla rahumeeli, sest ta ei silmitse Lassit ning ta mõtted on pühad. Hiljem tuleb Jürga Ekke telki ja räägib, et nad Lassiga ei usus, et Ekkest põdrakarjs karjus saab, sõidupõtra ka vaha ei ole seega valisid välja mõned rasvasemad talle linna müügiks viia ehki Uutšö arvas, et las Ekke valib ise siis on ta süda rahus. Igatahes Tema ja Lassi on teel Rovaniemi nahku müüma, kui too soovib võib kaasa tulla. Ekke lähebki koos nendega siis linna, kuid jõudes linnavalgustesse, ei pane juba niikunii vähe
anakruusi abil trohhelisest värsist. Näiteks: Mil tuled sa +/+ Sind ootan ma, mu päikene, mu kevade. (Anna Haava.) jambograafia antiikkirjanduses poleemilised, pilkelised, pahesid piitsutavad luuletused, mille nimetus on tulnud nendes kasutatavast värsimõõdust jambist. Jambograafia kui zanri rajajaks peetakse Archilochost (umbes 700645 e.Kr). Näiteks: Ei veetle kuld mind, mis on rikkal Gygesel, ning iialgi kahju teiste heast ei tunne ma. Ei taeva töödki lummatult ma silmitse, ei ihka võimu suurt. Mul mõtteist kaugel see. (Archilochos.) jant vt komöödia. juhtmotiiv teost läbiv keskne mõte, mis etendab sündmustiku arengus olulist osa. jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele, vaid kaldub sageli pealiinilt kõrvale