· Õnnetusi võib juhtuda raskete detailide tõstmisel ja kukkumisel töötaja varvastele, samuti võib esineda vigastusi, mis on saadud mittekorras tööriistade ja abivahendite kasutamisel. Siinkohal on jällegi ohu vältimiseks oluline et oleksid jalas vastavad jalanõud. Tööristad peavad olema alati töökorras. Raskete detailide valesti tõstmine võib tekitada valusid seljas või nihestusi. Siinkohal tulevad kasuks õiged töövõtted. Et vältida silmavigastusi ja väikeste osakeste sattumisest silma, tuleb kindlasti kanda kaitseprille. Vigastuste vältimiseks mis võivad tekkida kokkupuutest masinate ja seadmete pöörlevate osadega, tuleks kanda kaitsekindaid ja kaitseriietust. Automehaaniku töös esineb ohte, mis on seotud põletuste kontaktist kuumade pindadega või kuuma auruga. Lõikehaavad teravate servadega detailidega kokkupuutel või tööriistade ja seadmete oskamatul kasutamisel. Mürast tingitud
1) Silma ei tohi hõõruda. 2) Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. 3) Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. 4) Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. SILMA PRITSINUD KEMIKAALlD Kõik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde tegemisel ning need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral: 1) Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul. 2) Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas. 3) Tee transportimise ajaks silmale lõtv side. KÜLMUMINE Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks
pilguta silma. · Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. · Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. Kindlasti eemaldab arst, kui tegu on klaasikildude, metalli puruga jne. Silma pritsinud kemikaal Kõik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde tegemisel ning need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral: · Loputa silma kiiresti leige veega 15-30 minuti jooksul. · Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas. · Tee transportimise ajaks silmale lõtv side. Silma ehituse pilt lisalehel 10. RINDKERE VIGASTUSED Roiete murrud · Üks roie ühest kohast · Üks roie mitmest kohast
kildmurrud. Kehaosad võivad kinni kiiluda pöörlevate või nihkuvate või üksteisele lähemale liikuvate masinaosadega seadmetesse (pressid, konveierseadmed). Õnnetuse tagajärjed ja vigastuste tüüp sarnaneb vigastustele, mis tekivad pitsumisel. Löögid Pendeldavad raskused, koormakonksud ja eemale paiskuvad esemed võivad tabada inimesi, kes viibivad nende liikumisteel, ja põhjustada tömpe vigastusi ja murde. Selliste õnnetuste korral esineb vahel ka raskeid silmavigastusi. Läbivad vigastused Selle all mõistetakse vigastusi, mis tekivad, kui puurid, toorikud või töödeldud materjalid kehasse või kehaosasse sisse tungivad või seda läbistavad. Tulemuseks on sügavad pehme koe vigastused ja eluohtlikud vigastused, nagu traumaatiline ajukahjustus, kõhu- ja rindkeretraumad. Kiirabi taktika seadmetega seotud õnnetuse korral Hinnake õnnetuse liiki, ohvrite arvu ja võimalike ohtusid! Hinnake oma ohutust! Kas päästmiseks on piisavalt vahendeid
annaabi.ee 
