figuure lähendada geomeetrilistele elementidele. Tema figuurid muutuvd mahulisemaks, vormikamaks, see võimaldas tal ka loobuda tumedatest varjudest. Väga tasakaalukad kompositsioonid, inimeste näod on rahulikud, emotsioonid puuduvad. Üks tema töödest on ,,Kristuse ristimine". 15 saj teise poole kõige kuulsam kunstnik Firenzes oli BOTLICELL. Firenze linna rikaste poolt tuli talle palju tellimusi. Meditsite õukonnas suhtles ta haritud inimestega, mis avaldasid tema silmavaadet ja ta sai tuttavaks antiikkultuuriga ja hakkas selle vastu huvi tundma ja see kajastus ka tema loomingus. Tema esimesi teoseid on ,,Veenuse sünd" ehk armastusjumalanna sünd merevahust. Kuna sel perioodil levisid filosoofilised(uued) suunad (nt neoplatonism), siis see teos kajastab ka juba Neitsi Maarjat. 17. saj enamus kunstnike suundus Rooma. 15 saj lõpus on Sixtuse kabeli seintele maalinud kunstnikud oma freskod 16 sajand püüeldakse terviku ja üldmulje poole
avaldab mees, kellel pole enam midagi kaotada. Kuid Traudli ootus ei läinud täide. Osavõtmatult, peaaegu masinlikult vuristas Hitler selgitusi, süüdistusi ja nõudmisi, mida teadis traudl, saksa rahvas ja kogu maailm. Alles oma vara jagades mainis füürer äkki võimalust, et pärast tema surma ei tarvitse olla enam Saksa riiki. Sellega lõppes dikteerimine. Hitler eemaldus laua äärest ja traudl nägi tema tühja, hirmunud silmavaadet. Traudlil oli raske uskuda, et füüreri viimane, tähtis ja fataalse sisuga dokument tuleb ilmale ilma põhjaliku töötluse ja korrigeerimiseta. Ka gobbels dikteeris Traudlile oma terstamenti, mis pidi lisatama Hitleri omale. Esimest korda ei täida mees Hitleri käsku ja jääb hoopis tema kõrvale Berliini. Traudl kirjutas mõlemit dokumenti nii kiiresti, kui võimalik. Veel samal ööl saadeti Hitleri testament kulleritega eri suunas. Sellega ka Hitleri elu õigupoolest lõppes
*Õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas peamiselt kalendreid. 1846.hakkas toimetama "Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa (ilmus 30 aastat) *Andis välja Eesti esimese populaarteadusliku pildiajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"; "Ma ja Merre piltid", "Sippelgas" (kutsus talupoegi virkusele); "Lühhikenne õppetus terwise hoidmissest" ; Kodu tohter" 16 *Rahvaalgatuslike töödega püüdis avardada lugejate silmavaadet ja levitada teadmisi *Tunnustuse sai rahvaluule töötlusega "Kalevipoeg" (1862) ja "Eesti rahwa ennemuistsed jutud" ning ilukirjandusliku loominguga Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857. a - esimene regulaarselt ilmuv eestikeelne nädalaleht Perno Postimees, mis väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, teavitas inimesi maailmas toimuvast. Pärnu Postimees ilmus aastatel 1857- 1886. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen
MARI. . Ohoh, ära tee pattu, seda ma ei usu. Kas hakkame koju minema või? TIINA. Koju? Juba? Mul ei ole ju veel marju. MARI. Mis sina siis tegid? TIINA. Ah! Nii hea oli kõige selle ilu keskel ümberringi! Lill õitses, käsk lõhnas, kuusk tilkus vaiku... Oravaga ajasin juttu, väikese väleda rästiku peale juhtusin. Kuidas ta vaene põgenes! Mina ikka kännul! Vahel ajas küll pea püsti ja susises vastu, aga pani muudkui jälle minema - inimese silmavaadet ta ei kannata. Siis ikka tema ees ja mina taga järel... MARI. Noh? Said ära materdada? TIINA. Ära materdada? Jumala looma? Mis ta mulle siis kurja tegi? Taju põgenes! MARI. Kurja ei tee? Alles mineval nädalal oli Tähik nõelatud... TIINA. Kui ehk ise peale astus. See paranes ju ära jälle... (Ärevuses.) Ah! Metsast kostab sikusarve heli. MARI (ka ärevuses). Tule, lähme! TIINA. Ei, ei, mina ei tule! (Vilistab lugu kaasa ja teeb köhal seistes rõõmsaid tantsuliigutusi.)
annaabi.ee 
