9.Mis on mittesugulise paljunemise bioloogiline tähtsus? Üks vanimaid paljunemise viise. Vaja vaid ühte vanemorganismi. 10.Kuidas inimene kasutab ära erinevate organismide mittesugulise paljunemise võimet? · Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, sampinjonid · Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine · Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. paljundamine) 11.Milleks on vajalik organismide rakkude jagunemine? · Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks · Paljunemiseks · Kasvamiseks · Tagatakse organismi samasuse püsimine. 12.Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 13.Milliseid faase eristatakse eukarüootse raku jagunemisel? 14.Millistest osadest koosneb rakutsükkel? · Mitoos
arvukus on suurem( arvukas järglaskond), ei võta nii palju aega, vaja läheb ainult ühte isendit 9. Inimene kasutab ära organismide mittesugulise paljunemisvõimet KARTUL Seente puhul mütseeli külvamine erinevatele kasvukeskkondadele (austerservikud, šampinjonid Loomadel kloonimine ja embrüode jaotamine ning siirdamine Taimedel kõige laiemalt levinud; erinevate sortide paljundamine (meristeemmeetodil, pookimine silmastamise ja oksastamisega, tütarsibulate, mugulate, risoomide, pistokste, pistikute jne. Paljundamine 10. Organismide rakkude jagunemise vajalikkus- Surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Paljunemiseks Kasvamiseks Tagatakse organismi samasuse püsimine. 11. Mis moodustuvad lähteraku jagunemisel? Geneetiliselt identsed tütarrakud 12. Millistest osadest koosneb rakutsükkel? Mitoos Interfaas Tsütokinees 13
kõrgemalt, jättes sama pika osa ka allapoole. Silmastamine • Puiduosa tuleb silmakilbi alt ettevaatlikult eemaldada. Ettevalmistatud pung asetada T-lõikesse, seda libistades. Lõpuks jääb ainult leherootsu jupp koorehõlmade vahelt välja. Lõpuks asetatakse varrele side, kasutades niint, kilet, kummiriba jne. Side hoiab punga paigal ja takistab vee juurdepääsu lõikesse. Side eemaldatakse 2-3 nädala pärast, kui on näha silmastamise õnnestumine (pung roheline) Oksastamine • Toimub talvel kasvuhoones. Kasutatakse sortide puhul, mille külgekasvamise % on silmastamisel väike. Pookealused pannakse kasvuhoones turbasse, sundides neid varakult kasvama. Pookealuse ülaosa lõigatakse 7-10 cm kõrguselt juurekaelast, tehes küljele pikilõike. Sellele sobitatakse 3-4 pungaga pookoks, asetades alusele kambiumikihid vastakuti. Seejärel seotakse ja istutatakse potti Pistikud
Pookimise ajal lõigatakse oksast sobiva pikkusega lõik; selle pikkus oleneb pookimise viisist ja poogitavast kultuurist, kuid enamasti on oksa pikkuseks 3 … 12 cm millel on 2 … 4 punga. Pookoksa alumise otsa lõikamiskuju oleneb pookimisviisist. Ülemine ots pookoksal lõigatakse risti või väikese kaldega pungast 0,5 cm kõrgemalt. Alus, millele poogitakse, peab olema üldjuhul alustanud kasvu (mahlad peavad liikuma), samas ei tohi jääda pookimisega hiljaks. Pookimise, nagu ka silmastamise juures on oluline säilitada puhtus ja töö kiirus. Väga oluline on ka lõikamise ühtlus ja siledus, mitu korda lõiget parandada ei saa (järke ei tohi lõikepinnal olla). Oksastamisviise on palju (vt allpool); üldjuhul oleneb viisi valik pookoksa ja pookealuse läbimõõtude suhtest. 10 5.2.1. Harilik ja vastaskeelne jätkamine
paari millimeetri kauguselt mööda teist oksaringi. Pikka tüügast ei jäeta. Lõikehaavad tasandatakse terava noaga ja kaetakse pookvaha või värviga. Kuid oksi võib kärpida ka aiakääridega. (Jaama 1976) 26 Kirsipuu paljundamine: hooldus Üldtõde: paljundamise viisid Peamiselt paljundatakse kirsipuusorte puukoolides alustele silmastamise teel. Paljundada saab juurevõsudest, haljastpistikutega, ja on olemas veel meristeem- ehk mikropaljundus. (Jänes, Niiberg 2001) Paljundamine seemnetega, seemnete külv, seemikute hooldamine Kiislar (1969) toob oma raamatus ,,Kirsid" välja seemnetega paljundamise hooldamisvõtted. Seemnetega paljundamist nimetatakse generatiivseks paljundamiseks. Kultuursortidelt kogutud seemnetest kasvatatud puud seemikud ei ole tavaliselt kultuursete omadustega. Seepärast