4.Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5.Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab. Ning üritab seda saavutada. Kognitiivset lähenemist huvitab eelkõige küsimus, millised on mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel. Käitumine, mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamist, on väliselt motiveeritud. Enesetõhususe teoorias käsitletakse probleemi, kuidas on seotud inimese arusaamad endast ja nende soov ise oma eesmärke saavutada. Seksuaalvajaduse rahuldamine on inimese elus oluline. See tagab järglaste saamise. Homoseksuaalsus- isik, on homoseksuaalne, kui teda tõmbavad seksuaalselt peamiselt oma soo esindajad. Homoseksuaalsusel kindlaid põhjuseid leitud ei ole. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.
Teistele haiget tehes tehakse haiget iseendale, teistele head tehes tehakse head iseendale. Lõpuks seisneb budistlik eetika minaülese tarkuse arendamises ja väljendamises igapäevaelus, mis tähendab oma piiratud isiklikest seisukohtadest kõrgemale tõusmist ning universaalsemast, avaramast ja vähem enesekesksest vaatenurgast lähtuvat käitumist. See tähendab oma kõrgema mina väljendamist. See tähendab tõelise olemuse ning kõigi inimeste ja universumi kui terviku huvide silmaspidamist. 2.5 Viis käitumisjuhist Et igapäevaelu saginas oskuslikult käituda, on vaja lihtsaid, kergesti meeldejäävaid juhiseid. Budismi kõige tavalisemad ja üldisemad eetilised suunised on viis käitumisjuhist. Need on orientiirid, mis kirjeldavad virgunud meele käitumist ning aitavad tegutseda, nagu ollakse virgunud olendid, ning seeläbi arendada oma virgumispotentsiaali. Viis käitumisjuhist võtavad kokku fundamentaalsed vaimsed printsiibid, need on
Neumanni Süsteemi mudel loodi 1970 kui meetod üliõpilaste õpetamiseks. See baseerub Hans Selye töödele, kes identifitseeris stressorid ja vastused stressile; Pierre Teilhard de Chardini filosoofiale, kes nägi inimeses hingolendit, kellel oli inimeseks olemise kogemus; 9 gestalt-teoorial, mis põhineb Frederick Perlsi töödel, kes õpetas enda ja teiste tunnete silmaspidamist ja üldisele süsteemiteooriale, mille sõnum on, et maailmas toimivad kõik süsteemid vastastikuse seotuse ja mõjutamise tulemusena. Neumanni haridusalane koolitus ja kogemused toetusid psühholoogiale ja rahva tervisele. Ta töötas Los Angelese piirkonnas kogukondlikus õenduses lektorina, praktilises õenduses ja administratiivsel tööl. Tema esimene publikatsioon ,, Model for Teaching Total Person Approach to Patient Problems in Nursing Research," ilmus 1972
Kinnistamise ärajäämisel hakkavad positiivsed ehk tasu taotlevad reaktsioonid kustuma. Otsene tasu tähendab, et soovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli - tunnustuse, kiituse, rahalise hüvituse, preemia, lahkuse, leebuse, mõistvuse, paituse, kingituse, lubaduse jne. Kui aga ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise, s.t tasu ärajätmise, tähendab see juba kaudset karistust. Positiivne stiimul - ergutus ja tasu - nõuab teatud juhtnööride silmaspidamist. Laps peab olema selle ära teeninud Kui me kiidame last iga tühja asja eest, enesestmõistetavate toimingute eest, siis hävib kiituse ergutav mõju. Ühelt poolt võib laps otsekui nürineda kiituse suhtes, teiselt poolt võib ülearune kiitmine muuta lapse väga iseteadlikuks. Lapse kasvades peaks laienema selliste enesestmõistetavate toimingute ring, mis esiletõstmist ja kiitust ei vääri. Üldjuhul tuleks last
Pealegi muutuvad nad pidevalt. Lisaks sellele on agentidel endil palju nähtamatuid ja raskesti mõõdetavaid karakteristikuid (IQ, privaatinfo, moraalirisk, eelistused, pingutuse tase jms). Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandusagendid vaegteabega ning piiratud ratsionaal- susega. Nad näitavad üles eufooria- ja paanikahooge, ahnust ning lollust. Täiuslik pole ka riik, mis omakorda ei suuda kaugeltki mitte alati tagada ühiskondlike huvide silmaspidamist reeglite ja normide kehtestamisel ning nende rakendamisel. Riiklikud otsustajad ei valda tihti piisavat asjakohast teavet. Nad lihtsalt ei tea kõike. Ja – mis veel hullem – erinevad huvigrupid püüavad neile pidevalt ette sööta valeinfot. Riiklikud otsustajad ei lähtu üksnes üldsuse huvidest. Esinevad poliitikatõrked (demokraatiamehhanismis) ja haldustõrked (avalikus halduses). Kõikjal on loodrid, lollpead, altkäemaksuvõtjad ja vargad