Mis annab hariduse- kool või ...? Haridust on vaja selleks, et elus hakkama saada. Seda peaks teadma igaüks. Haritud inimesel on muutuvas ühiskonnas kergem hakkama saada, sest ta mõistab ümbritsevat tänu oma teadmistele ja laiale silmaringile. Kuid mis on see, mis annab meile hariduse? Esimesed teadmised omandab laps juba varajases lapsepõlvast. Peamiselt õpib ta vaatlemise teel, kuid kindlasti ka oma kogemustest. Haridust hakkab ta saama siis, kui ta läheb kooli.Kuid lisaks õpitud teadmistele omandab laps koolis ka teisi oskusi- näiteks suhtlemist teistega, enda eest seismist, hakkama saamist võõrastes olukordades. Niisiis on kool see, mis annab meile hariduse. Kuid kas ta annab ka harituse?
( kuna ta oli aeglase taibuga) ja otsustas minna Vanatarga juurde. Vanatark oli ainuke inimene, kes oli Kalevipojast targem. Nali..Vanatark oli igast tolle aja inimesest targem ja Kalevipojast on ka 5b targem. Vanatark mõtles ja ütles " too mulle terve aasta liha ja kartulivaru, siis ma ütlen sulle kuidas sa saad olenemata ilmast inimesi õpetada." Kalevipog arvas, et Vanatark on sõnapidaja mees ja läkski metsa jahti pidama ja kartuligi sai ta tänu oma suurele silmaringile kerge vaevaga lõunaregioonides läbi käies. Ta viis soovitud kauba Vanatargale ja Vanatark vastas " Kalevipoeg, käi perse, sa oled nii loll! Aga mul on aasta toiduvaru olemas, lase varvast!" Kalevipoeg oli nördinud, et teda oli niimoodi reedetud, ta sai aru, et nii ei tohiks, et see on vale. Ta otsustas, et Põltsamaal peaks olema mingi koht, kus inimestele räägitaks, mis on õige ja vale, hea ja halb.
Paljude sõprusringkonnas on kasvõi üks isik, kes ei oska hinnata mingit erinevat rahvust, tema eripärasid ja kombeid. Leitakse, et teatud riigi käitumisnormid või niinimetatud kombed on tobedad, ei saada üldse aru kuidas kohalikud suudavad nendest kõikidest kinni pidada. Siinkohal on suureks abimeheks reisiraamatud. Soojad kiidusõnad pälvinud raamat ,,Siiditeel", mille autoriks on Peeter Vähi, kirjeldab täpselt erinevate kultuuride omapärasid. Tänu autori laiale silmaringile, suurepärasele analüüsimisoskusele ja tolerantsusele maalib see teos lugejale täpse pildi piirkondadest, kuhu tihti eestlased ei satu, näiteks Pakistan, India, Hiina, Türgi, Iraan, Afganistaan ja Süüria. Teose lõppu jõudes on ka uudishimuliku lugeja ilmaring avaram ning suudetakse paremini mõista miks käituvad osad meie mõistes kummaliselt. Selleks, et saata korda midagi suurt, tuleb alustada kõige väiksemast tükist.
Erialatutvuse essee Kõik inimesed, kes loengutel esinesid olid väga meeldivad ja loengud olid üldiselt huvitavad ning neist sai palju kasu. Eriti avaldasid loengud mõju silmaringile, kuna inimesi käis väga paljudest erinevatest tegevusvaldkondadest, mille ühiseks sidepunktiks on infotehnoloogia. Juba see, et kõik nad tegelesid tegelikult küllaltki erinevate asjadega, näitab, kui lai on tegelikult infotööstuse maailm. Esimeses loengus olid külalisteks Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes mõlemad töötavad Skype-i helpdeskis. Minu mäletamist mööda üks Peeter töötas firma töötajate probleemide lahendamisega ning teine klientide muredest jagusaamisega
uuringu Eesti noorte une ja õppimisharjumustest. Töö ülesehitus on loogiline, alapealkirjadega liigendatud, kõneviis on korrektne. Tulemused ja teooria on kooskõlas, teooria on seletatud lahti kohati spetsiifilisel tasemel, seletades lahti ka inimesega magamise ajal toimuva (unefaasid). Antud töö kontekstis on see pigem lisateadmine, mitte otseselt kooskõlas eesmärgiga – kuid võib viidata pigem autori isiklikule panusele, huvile ja laiale silmaringile. Tulemused on loetavate tabelitena välja toodud, tekstis lahti seletatud ning omavahel asjakohaselt võrreldud. Kokkuvõttes on ühendatud teadmised teooriast ja tulemustest, autor on pakutud soovitusi (noortele, õpetajatele ja lapsevanematele) unehäirete ja väsimusega paremaks toimetulekuks, et aidata kaasa erinevas vanusegrupis olevate noorte heaolule, aidates sellega ka ennetada unehäireid ja kaasnevaid kehalisi ja psüühilisi probleeme.
annaabi.ee 
