Kunstiteose analüüs Michelangelo da Caravaggio ,,Püha Peetruse ristilöömine" Valmimise aasta: 1600-1601 Tehnika, materjal: Õli lõuendil Mõõtmed: 230x175 Asukoht: Santa Maria del Popolo kirik, Cerasi kabel, Rooma KIRJELDUS: Kuntstiteosel on kujutatud Peetruse ristilöömist. Peetrus oli esimene Rooma piiskop ning suri 60. aastail märtrisurma ta löödi risti pea alaspidi. Pildil, kus on näha nelja inimest, asub keskel, kõige silmapaistvamal kohal, Peetrus. Tema nägu on ka ainukesena vaataja suunas. Kahe tegelase asend on seljaga vaataja poole ning ühe mehe nägu on suunatud Peetruse poole ning pole selgelt märgatav ega taustast eristatav. Täies pikkuses on kujutatud üksnes Peetrust. Tegelaskujud on liikuvad ja elujõulised, poosid ja asendid on rõhutatult juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis
Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid, sagedamini mardikaid ja nende tõuke. Linavästrik on ka lendaja, lend madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Linavästriku laul on kiire sidin-sädin, mis koosneb tema tavalistest kutse-, hoiatus- ja muudest häälitsustest, mis kõik on tihedasti üksteise järele lükitud ning korduste ja variatsioonidega lauluks komponeeritud. Lauldes istub isaslind kuskil silmapaistvamal kohal (katusel, lagedal õuel), jalutab edasi-tagasi, teeb hüppeid ja väiksemaid lennukaarigi. Kui tema väljavalitud pesitsusterritooriumile, millest ta oma lauluga teistele teada annab, ilmub teine isaslind, läheb kohe piiride selgitamiseks ja kakluseks, kuni sissetungija tagasi on peletatud. Emaslinnu saabudes aga alustab isane linavästrik tantsu emase ümber: jookseb kummargil ringiratast, tiivad ja saba avatud, teeb kummardusi ja hüppeid, ise vahetpidamata lauldes. Kui isaslinnu
teisalt kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu. Esimese heliloojana tõi ta muusikasse võitlusmeeleolu. Arvuka osa tema loomingust moodustavad kammerteosed ja soolokontserdid. Ta on kirjutanud 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 16 keelpillikvartetti. Suurvormidest: 1 viiulikontsert, 1 kolmikkontsert (viiul, tšello, klaver), 5 klaverikontserti. K: Klaverikontsert nr 3 Kõige silmapaistvamal kohal selles loengus on 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat. Maailmakuulsad on Nr 3. ehk “Eroica” (Napoleonile), 5. sümfoonia ehk “Saatuse sümfoonia” ja 9. sümfoonia. K: 5. sümfoonia e. “Saatuse sümfoonia” 32’st klaverisonaadist on enim populaarsed: 8. ehk pateetiline, 14. kuupaistesonaat, 21. Aurora, 23. Appasionata. K: “Kuupaistesonaat” (14. klaverisonaat) Ooper “Fidelio”:
Keskplaani ülesandeks on tähelepanu järk-järguline juhtimine esitletavale. Fookus e vaate lõpetus võib olla suvaline objekt, mis on piisavalt tähelepanuväärne. Fookuse asukohaks valitakse vaatekohast lähtuvalt perspektiivi näiv koondumispunkt. Raamistuse ülesannet vaate konstrueerimisel võib võrrelda maali raamistusega - mõlemal juhul aitab raamistus nö viimistleda esitetava pildi. Raamistus aitab suunata tähelepanu ning fikseerida see lõpuks kõige silmapaistvamal vormi-fookusel. Tähelepanu koondamiseks fookusele võib jääda raamistusest väheseks, mistõttu on otstarbekas liigendada keskplaani. Vaate koostamisek on ajalooliselt välja kujunenud 3 võimalust: nn. kitsas vaade, nn. lai vaade, vista. Kitsas ja lai vaatesektor on seotud vaatekoridoriga, so inimese vaatenurgast sõltuva mõttelise ruumiosaga, mis jääb vaataja ning fookuse vahele. Vaatekoridori ulatus lähtub inimese vaatenurgast ning sellest tulenevast vaatelaiusest
4) Impressionismist lähtuvat kunstisuunda, kus maalitakse väikseid puhtaid värvilaike kõrvuti asetades (värvid pidid "segunema" alles vaataja silmas), nimetatakse Postimpressionismiks. 5) Sümbolistid käsitlesid järgmisi teemasid: * Inimese üksinuds * Armastuse kaduvus * Hirmud, haigused ja surm 6) Itaalias esinevat kubismi sugulasnähtust nimetatakse Futurismiks. 7) Ekspressionism esines kõige silmapaistvamal kujul Saksamaal, seal kasutati teravaid ja tooreid värve ja rõhutati süngeid meeleolusid. 8) Henri Matisse on fovismi peaesindaja, voolu nimetus eesti keeles tähendab metsikut . 9) Juugendstiilis interjööri iseloomustavad järgmised jooned: värvid , loodus ja ebasümmeetrilisus. 10) Sigmund Freudi teooriast lähtub kunstivool nimega sürrealism. 11) Kandinskyst lähtub abstraktsionismi suund abstraktsionism, Malevitsist ja Mondrianist sai alguse suprematism.
ühist nimetust - postimpressionistid. 4) Impressionismist lähtuvat kunstisuunda, kus maalitakse väikseid puhtaid värvilaike kõrvuti asetades (värvid pidid "segunema" alles vaataja silmas), nimetatakse puäntillismiks. 5) Sümbolistid käsitlesid järgmisi teemasid: * sünd ja surm * erootika, armastus ja üksindus * eluringkäik ja inimese osalus looduses. 6) Itaalias esinevat kubismi sugulasnähtust nimetatakse futurismiks. 7) Ekspressionism esines kõige silmapaistvamal kujul Saksa maal, seal kasutati tooreid värve ja rõhutati süngeid meeleolusid. 8) Henri Matisse on fovismi peaesindaja, voolu nimetus eesti keeles tähendab metsikud . 9) Sigmund Freudi teooriast lähtub kunstivool nimega sürrealism. 10) Kandinskyst lähtub abstraktsionismi suund ekspressiivsele suunale , Malevitsist ja Mondrianist sai alguse konstruktiivne abtraktsionism ehk geomeetriline abstraktsionism. 11) Esimese maailmasõja koledustest vapustatud Sveitsi koondunud kunstnikud, kes
annaabi.ee 
