Kui miski häirib ajukoore tööd, pidurdussüsteem ise saab pidurduse, siis väheneb enesekontroll, ei ole garanteeritud tahteline eneseregulatsioon. Kõik mis ajukoort pärsib aitab vallanduda emotsioonidel. Tuntuim pidurdaja on alkohol- depressant, pidurdab ajukoore üldist aktiivsust. Ajukoore toonust tõstvad mõjud on vastupidise mõjuga- kohvi, värske õhk jne. 20. märts Emotsioonide väljendumine füüsises- zhestid, autonoomsed reaktsioonid, Hess pupillid (silmamusta muutused, kõige tunlikum valgusmuutustele), suu/sülg, hingamine, pulss, higistamine, jne. Autokontakt- kui inimene iseennast puutub (rahustada püüdes jne)- kognitiivse infopakkumise mahu töötlemiseks. Kui suhtluses, olukorras tekib keeruline moment, inimene peab mõtlema väljapääsule või hindama olukorda, see tähendab kas suuremat või väiksemat emotsiooni. Inimene püüab sümboolselt end kaitsta, end turvalisemalt tunda. Väikelastele eriti oluline
Emotsioonide äratundmine ja väljendamine sõltub oluliselt kaasasündinud tajumallidest. Suur osa emotsionaalsetest näoväljendustest on geneetiliselt programmeeritud ja/või on universaalsed kõigi rahvaste suhtes. Inimesetajus on oluline koht silmadel (teaduse seisukohalt on suu inforikkam). Silmad on olulisemaid suhtlemise ja hinnangu kujunemise mõjustajaid. Kaheks oluliseks muutujaks on pilgu suund ja selle muutused ning silmamusta läbimõõt. Sagenenud pilku endale tajutakse huvina enda vastu, domineerimispüüdena. Suurem silmamusta (pupilli) läbimõõt vihjab afektile, sümpaatiale, ahenenud aga vastumeelsusele, rünnakuhimule. Sotsiaalse taju erisused avalduvad ka kuulmises. Ka kuulmise abil on võimalik paljutki ära tunda ja eristada, isegi kui jätta kõrvale sõnad ja nende tähendused. ÜKSIKUTE TAJULIIKIDE ERISUSI
mingit olulist (kas süülist või kaasteadvat) teavet. NB! Valetamisega kaasnevat tüüpilist ja valetamisspetsiifilist füsioloogilist reaktsiooni pole veel avastatud. Emotsionaalse pinge instrumentaaldiagnostika abil leitud tüüpilised ilmingud: *higistamine, * punastamine ja kahvatumine, * hingamissageduse ja/või rütmi muutused, * pulsimuutused, *jäsemete värisemine, * silmamusta diameetri muutused, *süljeerituse muutused, *aju biopotentsiaalide muutused. Vaata õpikust ise isiksuse tahtelise iseärasusi Tahepatoloogia Initsiatiivitus Jne EKSAM 19. sajandi psühholoogia Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke.
seda kooskõla ka säilitada. Käitumine nõuab energiat. Energia peab kuidagimoodi tekitama. Närvisüsteemi teatud erutustase on vajalik tegevuse toimimiseks. Kui erutus puudub, siis ei saa tegevust olla. Kui erutusaste on aga liiga kõrge, ei pruugi tegevus sobiv olla. Arousal-reaktrioon on selline, kus teatud sagedusega impulsse antakse ajusse. See väljendub ka välistes reaktsioonides nagu lihastoonus, silmamusta suurus, süljenäärmete jne töö. Organism eelistab ajukoore optimaalset aktivatsiooni! Tahame teada, mil määral sõltub meie tegevuse intensiivsus meie arousal-reaktsiooni astmest. Yerkes´i ja Dodsoni seaduse järgi: 1. Erutustase peab olema optimaalne. Kui ta on liiga madal või kõrge, pole tegevuse aktiivsus maksimaalne. Optimaalsel tasemel, viib aga parima võimaliku soorituseni. 2. Mida lihtsam on tegevus, seda kõrgem on optimaalse erutuse tase.
annaabi.ee 
