Mälumäng 7-12.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: ................................................... 1. Kes on Läti rahvuslind? LINAVÄSTRIK 2. Kes on aarad? PAPAKOID 3. Millise linnu laskmine toob meremeeste uskumuse kohaselt väga halba õnne? ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug? EESTI HAGIJAS 11. Kes lõvidest tegelevad rohkem jahiga kas emased või isased? EMASED 12. Miks ei saa elevandid hüpata?
Loote pikkus on lõpuks 25-27 cm ja kaalub 200- 250 g. Teostatakse sõeluuring loote anatoomia hindamiseks ning võetakse amniotsentees ehk lootevee analüüs genotüübi hindamiseks. *VI lunaarkuu 21-24 nädalalal areneb keha järjest proportsionaalsemaks. Nahk on kaetud lootevõidega. Loode harjutab hingamist ja imemisliigutusi. Käesolevaks ajaks kaalub loode 500 g, jätkab kaalus juurde võtmist. Liigutused muutuvad koordineeritumaks, laps avad ja suleb silmalaugusid. 6. lunaarkuu lõpuks kaalub embrüo 530-765 grammi ja on 20-25 cm pikk. Areneb kopsude verevarustus iseseisvaks hingamiseks. Kordetsentees, nabaväädi punteerimine loote vere saamiseks, millest saab diagnoosida verehaigusi, üsasiseseid infektsioone ja geneetilisi haigusi. *VII lunaarkuu 25-28 nädalal hakkab lootel kiire kasvamise aeg, küpseb ajukoor. Kopsudes moodustub surfaktant. Pikkus juba 35 cm ja kaalu 1000-1500 grammi. Loote kasvades väheneb lootevee hulk
Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada. Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta ngu on ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud vikeseks justkui npnelapea. "iu- kussu magama," miseb ta, "keedan sulle putru ma..." Ahjuprao vahel laulab kilk. Krvaltoas, teisel pool ust, norskavad peremees ja sell Afanassi... Hll kksub haledalt, Varka aga miseb- kik see sulab kokku iseks, uinutavaks muusikaks, mida on nii magus kuulata, kui voodisse heidad. Nd aga see muusika ainult rritab ning rusub, sest ta ajab une
Seeme-paljasseemne- ja katteseemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend. Vili-sigimik koos selles valminud seemnetega. 4.LOOMAD SELGROOGSED LOOMAD KALAD-kohastumused eluks vees: uimed, mis võimaldavad tal edasi liikuda, suunda muuta, tasakaalu hoida. Küljejoon kulgeb piki kala külgi ja ulatub sageli ka pea peale. See on abiks toidu otsimisel ja takistusest möödumisel. Ninaavad- need pole hingamiseks vaid lõhna tundmiseks. Silmad asuvad pea külgedel, pole silmalaugusid seega ei saa silmi sulgeda. Suu suurus ja kuju oleneb sellest, mida ta sööb. Suus on maitsmisrakud, kuid mõnel liigil leidub neid üle kogu keha. Silmade taga asuvad õhukesest luust lõpusekaaned. Need kaitsevad lõpuseid, millega kala hingab. Koljus on sisekõrv, milleni helilained jõuavad läbi pea ja keha luude. Väljast tulevat heli võimendab paljudel ujupõis. Ujupõis hoiab kala vees õiges sügavuses. Kala on voolujooneline ning nahk on kaetud soomustega,
annaabi.ee 
