Puudused valgustatuses (silmad) Müra: masinad/kliendid/arvutid/vent. Temperatuur/sisekliima Tööriistad Keemilised: Puhastusvahendid (allergia, kuivus, ärritus) Hooldusvahendid (läätsed) Bioloogilised: Haigused (kokkupuude inimestega) Ennetus: - Teadvustamine - Hügieen - Vaktsineerimine Füsioloogilised: Sundasendid (istumine, seismine) Koormus silmadele Psühholoogilised: Suhtlemine (töökaaslastega, klientidega) Vastutus (silmakontroll, retseptid) Tööstress (pikad päevad) Kasutatud allikad: 1) http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine /tookeskkonna-ohutegurid 2) http://ametid.rajaleidja.ee/Optometrist Aitäh!
jalgades, jõudluse langus seistes tööasendis töötervishoiuarsti otsust. kätes, silmade tööpäeva jooksul esile Kontoritöötajatele on soovitav läbi ärritusnähud, surin kutsub valud viia silmakontroll silmaarsti juures, kätes/sõrmedes. jalgades. eriti neil, kes üle poole oma tööajast kasutavad arvutit. Tervisekontrollil vajalik teha
(Narayan 2018.) 3.3 Suguvõsas AMD Geneetiline eelsoodumus on teada olevalt väga suureks AMD riskiks. Suurimaks põhjuseks, miks geneetilise eelsoodumusega Maakula degeneratsioon areneb AMD hilisemaks vormiks on soonkesta neovaskularisatsioon. Need leiud on olulised optometristile või silmaarstile edasiste otsuste tegemiseks. Samuti peavad patsiendid olema hoiatatud suurenenud riskist nende lastele või sugulastele ning määrama neile silmakontroll. (Narayan 2018). Rotterdami uuringus uuriti, kas toitumise muutmisega saab mõjutada AMD tekke riski patsientidel, kellel ainukeseks riskifaktoriks oli geneetiline eelsoodumus. Uuringus osales 2000 inimest kellel oli geneetiline risk AMD tekkeks, kuid olid uuringu alguse ajal AMD vabad. Uuringu tulemustest selgus, et antioksüdantide, tsingi ja oomega-3 rasvhapete tarbimine võib vähendada riski varajase AMD tekkeks inimestel, kellel on kõrge geneetiline eelsoodumus. (Narayan 2018).
jõudluse langus kätes, tööasendis tööpäeva töötervishoiuarsti otsust. silmade ärritusnähud, surin jooksul esile kutsub Kontoritöötajatele on soovitav läbi kätes/sõrmedes. valud jalgades. viia silmakontroll silmaarsti juures, eriti neil, kes üle poole oma tööajast kasutavad arvutit. Tervisekontrollil vajalik teha
päevasteks toimetusteks. Kui on tööl stressi, siis on uinumine raskem. Uinuda aitab, kui vaadata voodis televiisorit või lugemine. Uneaega tuleb iga öö umbes 6-7 tundi. Puhkab õhtuti töölt koju tulles ja nädalavahetustel. Võõras kohas magamine ei valmista raskusi. Eelistab magada jahedamas kui toas on väga palav, siis on raske uinuda. TAJU/TUNNETAMINE Patsiendi silmanägemine on aastatega väheke halvenenud, kuid prille hetkel ei kasuta. Viimane silmakontroll oli umbes kaks aastat tagasi. Kõrvakuulmisega probleeme ei esine. Lõhnatundlikkus on hea ning maitsemeeltes muutused puuduvad. Mäluga probleeme pole esinenud ning otsuste langetamisel raskusi ei tähelda, kuid muidugi sõltub teemast. Puhkeasendis esineb ebamugavustunne-surin säärtes. Lisaks esineb liikumisel pidevalt säärevalu. Valu alguses terav, kuid hiljem muutub tuimaks, aga häirivaks. Valu esineb hooti, väga pikalt ei kesta (10-20 minutit), aeg-ajalt võtab lonkama
piirkonnas, valud jalgades, piirkonna valud; seistes aluseks töötervishoiuarsti otsust. jõudluse langus kätes, tööasendis tööpäeva Kontoritöötajatele on soovitav läbi silmade ärritusnähud, surin jooksul esile kutsub viia silmakontroll silmaarsti juures, kätes/sõrmedes. valud jalgades. eriti neil, kes üle poole oma tööajast kasutavad arvutit. Tervisekontrollil vajalik teha