matemaatilised tabelid; visuaalne kommunikatsioon, milleks on pildid ja diagrammid ning mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel. Antud kodutöös ongi käsitletud just mitteverbaalset kommunikatsiooni. Michael Argyle'i andmetel moodustab suhtleja antavast terviksõnumist teisele inimesele verbaalne osa 7%, hääletoon 38% ning visuaalne osa kehakeel kogunisti 55%. Visuaalne osa hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus). Seega on mitteverbaalsel suhtlusel eneseväljenduses väga suur osa. Seetõttu ei tule ainult selle üle muretseda, mida me teistele räägime, vaid ka seda, kuidas me seda edastame (James 1998). Kehakeele uurimiseks viidi läbi vaatlus, mis leidis aset 6. detsembril kella 20.30 ja 00.00 vahel. Situatsioon oli sünnipäeval, ja tuleb ka välja tuua fakt, et vaadeldavad ei olnud
järgult teineteisest lahku, kuna neil pole teineteise jaoks aega. Võttes aga teineteise jaoks aega, märkavad partnerid sageli kui palju nad tegelikult üksteisele meeldivad. Investeeri oma suhtesse aega ja saad ka dividendide näol tulu välja võtta. Puuduta. Kõik inimesed vajavad puudutusi. Füüsiline lähedus on oluline osa ka lapse ja vanema läheduse tekkimise protsessiga. Vanemate paitused, kallistused, armsad sõnad ja silmakontakt tekitab lapses rõõmu, armastuse, usalduse ja turvatunde. Puudutused pole vähemtähtsad ka täiskasvanuelus. Kuidas aru saada, et sinu suhe on "hapu" ja mida ette võtta? Ükskõik kui kaua sa suhtes poleks olnud, tuleb vahel ette seisakuid. Teinekord venivad sellised pausid aga pikemaks ning teie suhe muutub "hapuks". Kuidas sellest üle saada ja kas üldse saabki? Probleem: suhtest on austus kadunud Kui austus kaob, lülitub sisse kriitikameeter
Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) W. Labov: suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants Poliitilise ja ideoloogilise diskursuse kriitika (R. Fowler, G. Kress, T. van Dijk jt) Võimustruktuuride peegeldumine keeles Informatsiooni edastamise ja mitteedastamise (varjamise) vormid Kommunikatiivne kontekst, kommunikatsiooni mikro- ja makrostruktuurid Jerome Bruner: kognitiivne narratoloogia- mõtlemise seostumine jutustamisega
sõnades, mida teised vastu võtavad ning millest nad loovad oma ettekujutused ja ideed. Sõnumeid on võimalik edastada nelja kommunikatsiooni süsteemi abil: a) loomulik keel b) tehiskeeled (noodid, matemaatilised tabelid ja arvutused) c) visuaalne kommunikatsioon (pildid, diagrammid) d) mitteverbaalne kommunikatsioon e. kehakeel Mitteverbaalne kommunikatsioon ehk kehakeel hõlmab nii inimese liikumist (hoiak, zestid, naeratus, silmakontakt ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P