-rohkesti veresooni, närvilõmpeid -pupill reguleerib silma sattuva - silelihaskiud moodustavad valguse hulka silelihaste abil silmaavalaiendaja ja reflektoorselt laienedes või silmaavaahendaja ahenedes 2. rips- e -rõngakujuliselt läätse ümber, mis -ripslihas: osaleb akomodatsioonil tsiliaar- on Zinni sideme (ripsvöötmeke) abil (valgus näkku->silm kissi!) kehake ripskehakese külge fikseeritud -produtseerib KAMBRIVEDELIKKU. -rohkesti veresoone, tundenärve 3. päris -suurem osa soonkestast
Selle kokkutõmbumine põhjustab sõõrvöötmekese lõtvumise, mille tõttu läätse kumerus suureneb. Ripslihase lõtvumine aga pinguldab sõõrvöötmekest ja silmalääts lameneb. 181. Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine? Selgitage. Vikerkest meenutab lamedat võru, mille keskel on ümar avaus - silmaava ehk pupill. Vikerkestas on kaks lihast: radiaalselt paiknevad lihaskiud moodustavad silmaavalaiendaja lihase, sõõrjalt ümber pupilli paiknevad lihaskiud aga silmaavaahendaja lihase. Nende abil reguleeritakse silma sattuva valguse hulka. 182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus: a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma. b) Silmalaud - kaitsevad ja niisutavad silmamuna. c) Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist. d) Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha
Vikerkesta strooma sisaldab pigmenti, mille hulgast oleneb vikerkesta (silmade) värvus. Vikerkesta Koostanud M. Kolga 2 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk silelihaskiud moodustavad kaks lihast: silmaavalaiendaja (dilataator), mille kiud paiknevad radiaalselt ja silmaavaahendaja (sfinkter), mille kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt. Vikerkest läheb üle ripskehakeseks. b. ripskehake e. tsiliaarkehake Ripskeha kujutab endast soonkesta paksenenud osa. Ta paikneb rõngakujuliselt silmaläätse ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud. Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil
kõvakest (sclera), soonkest (choroidea), võrkkest (retina). 95 Kõvakesta (skleera) ehk silmavalge eesmine läbipaistev osa on sarvkest (cornea). Veresoonterikka soonkesta ülesanne on toita võrkkesta. Soonkestas sisalduv pigment annab sellele musta värvuse, mis muudab silma pimekambriks. Vikerkest (iiris) asub selles kambris sarvkesta taga ning kontrollib pupilli abil silma langeva valguse hulka. Parasümpaatilise närvi juhitud silmaavaahendaja lihase (m. sphincter pupillae) kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt ehk ringjalt ja pupill aheneb (mioos). Silmaavalaiendaja lihase (m. dilatator pupillae) kiud paiknevad radiaalselt, pupill laieneb (müdriaas) ja seda juhib sümpaatiline närvisüsteem (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). Mioos – pupillide ahenemine Müdriaas – pupillide laienemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale
annaabi.ee 
