Pahad poisid pragasid pööningul Punane pall piilus põõsast Piriseja putukas püüdis plehku panna Pruunikas puuk paterdas poris Pere plaanis puhkama põrutada Paidesse Sipa – sapa saputas sipelgas Lips rippus lipus Laps kippus koperdama Häälik S Sandri suur sõber saatis sõnumi Soe supp sobib suhu Soise salu servas seisavad suured seened Salme soovis sillerdavat suve Sven oli selline saamatu sell Vaskuss sisistas soos Kassi kasukas sattus vastu kaske Susi sörkis suures metsas Sõbralik saarmas soovis teistelt moosi Siidine sipelgas siputas susse
Kaugemale vanalinnast, Toompea suunas, järgneb ta sulle igal sammul, tehes õhku tihedamaks ja sammu aeglasemaks. Ta ei raskenda su koormat rohkem kui sina tema oma, ta ei tõuka, ega tõmba, kuid ometi tunned sa seda kutset. Üles, mööda katkist ja lainetavat treppi, hingeldades, ohkides ja oodates juba lõppu, näedki sa seda. See on ilus. See on Tallinn. Näha on kaugeid maju ja palju korstnaid, mis neid elatavad. Just nagu see vaade elatab sind. Võid näha sillerdavat merd, täis laevu, mis omakorda on täis turriste, kes on nagu sina, tulnud siia et osa saada sellest kaunist vaatest ja tundest, mis sind valdab. Emotsioonid lendavad õhus nagu kevade esimesed liblikad, olles ühtaegu nii õrnad, võides kohe haihtuda, või katki minna, kuid samas olles nii tugevad, et püsivad tänu niiskele õhule ja kõvale tuulele lennul, üritades saavutada oma eesmärki ning koos sellega meeldejäävust.
hetkemeeleolu. Claude Monet` maal ,,Impressioon. Tõusev päike." oli uue voolu üks esimesi tähelepanu väärivaid teoseid ja sellest tulenes ka stiili nimetus. Impressioon prantsuse keeles on mulje. Impressionistlik kunst püüabki edasi anda hetkemeeleolusid ja muljet, mitte reaalset tegelikkust või roman- tismile omast tunnetesügavust, suuri kontraste ja kirgi. Tugevatele intensiivsetele värvidele eelistati pastelseid toone või sillerdavat koloriiti, kujutati peeni nüansse, valguse ja varju mängu. Impressionistlikule maalile viitavad ka sulanduvad värvid, hägused piirjooned, pisut udune üldpilt. Muusikasse jõudis impressionism 19. sajandi lõpus, ikka Prantsusmaal. Ka muusikas sai oluliseks meeleolupildi loomine.Suurt tähelepanu pöörati kõlavärvidele ja peentele nüanssidele. Esikohal ei olnud enam selgepiiriline meloodia, vaid helide kooskõlad ja kõlavärvid (nagu värvilaigud maalikunstis)
ning nad võtavad püssid ja jooksevad vandudes sohu." Must ja hall on peamised toonid, millega kirjeldatakse ümbrust ja passiivseid inimesi: ,,Iialgi ei paista siin päike, taevas on hall ja nõgine." Teose minategelane Enrik unistab: ,,Kord nooruses käisin säälpool metsi ja rabasid: sääl säras päike ja lõunased pilved olid nii valged. Sääl on suured majad ning inimesed on lõbusad. Sääl on kirik ning jumal õnnistab oma lapsi. Ja ääretud põllud sääl on täis sillerdavat vilja, nurmed ja niidud on üle külvatud lilledega. Jõed jooksevad orgudes ning nad sulisevad. Ja inimesed tulevad oma jumala juurde ning kaebavad talle oma häda ja üksindust." Kirjeldatav paik sümboliseerib taevalikkust ja headust, vastupidisetlt Urgveele, mida saab samastada põrguga, kus elu on vilets ja ühiskond kesine ning nõid teadvat põrguväravate asukohta. Veel mõningaid kõnekujundeid novellist: tütarlaps veekarva silmadega siniste silmadega tütarlaps
Nad kohtuvad Gibraltari juures “Kaasaniga”. Mõlema laeva pardad on mehi täis. Smuulile meeldib kirjeldada kahe laeva kohtumist ookeanil. Talle meeldib mõelda soojast Vahemerest ja Mustast merest. Smuuli üritab pilte teha kuid paraku kõik “Kiievi” kassetid otsustavad kinni joosta. Ta kirjeldab ookeanil olemist kui väga meeldivat kogemust, meri on uskumatult sinine ja intensiivne, läheb aina soojemaks. Endiselt painab teda keset sillerdavat merd fakt, et ta pole siiani näidendiga alustanud. Troopikast on head mälestused. Mehed saavd hästi läbi ning ilm on hea. Laev meenutab ujuvat sanatooriumi ning tekil on mõnus. Päev läbi on mehed basseini ääres ning viskavad nalja. Smuulil on isegi kerge palavik liigsest päikesest. Meri on vaikne ja lainetust pole. Smuul hakkab üha enam mõistma, mis tähendab kajutitunne kuna ta läheb sinna hea meelega ning talle tundub, nagu oleks see alati olnud tema töötuba
Salvestusradade vahekaugus on 1,6 mikromeetrit, nende arv läbimõõdu kohta on 6250 (seega radade tihedus on suurem, kui kõvaketastel), raja üldpikkus ligikaudu 7 kilomeetrit. Salvestust alustatakse mitte välisservalt nagu tavalisel heliplaadil (LP), vaid seestpoolt. Salvestusjälg on kaetud alumiiniumkelmega. Ketta pinnale kantakse siiditrükis plaadi silt – sisu, valmistaja nimi ja logo jms. Plaadi teisel küljel näeme läbi paksu läbipaistva põhimiku hõbedaselt sillerdavat pinda vaevumärgatavate kontsentriliste ringidega. Sealtpoolt loetakse laserkiirega salvestusjäge; niisiis on jälg vigastuste eest hästi kaitstud. Ketas koosneb kolmest kihist: alumine ülitugev plastikkiht, mille pealispinnas on salvestusjälg (salvestusspiraal) keskmine õhuke, tavaliselt alumiiniumist metallkile kaitsev lakikiht, millele kantakse siidtrükis etikett Heli salvestamisel laserplaadile kantakse plaadile helisignaali lugemid tavaliselt iga 23
annaabi.ee 
