6. Võitlusest Narva-Auvere-Putki ruumis 7. ,,Me leegion sammub" 8. Läbi rahutu suve PUNASE LAVIINI VASTU 1. Viimased minutid vaikust 2. Auvere lahing 3. Nii langes Narva 4. Sinimägedelt Tartu rindele 5. Soomepoisid tulevad 6. ,,Võitlusgrupp Admiral Pitka" 7. Läbi taanduvate vägede ja põleva maa 8. Viimne vastupanu Lisa:Vastupanuliikumise kaksikpale Katkend raamatust ,,Narva hävitamine" Võitlusis sillapeade pärast tarvitas vastane valjuhääldajapropagandas tihti ähvardavat tooni,lubades kättemaksu. Narva pommitamist,kus tol ajal polnud ei tsiviilelanikkonda ega ka sõjaväeosi,vast ehk mõne kompanii väliköök,võib vaadelda sellepärast puhta kättemaksuaktina,mille ainukeseks põhjenduseks vastase piiramatu hävituskirg. Kas valjuhääladajateadustajad seda teadsid või mitte,aga 6.märtsi õhtul alustas vastane oma
Vepskülas, Vaasal ja Siivertsis loodud sillapead ja 6. märtsiks 1944 oli Narva jõe läänekallas vaenlasest puhas. Neid lahinguid löödi 45. ja 46. rügemendi eesti sõjameeste koostöös Nordlandi diviisi vabatahtlikega. Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Punaarmee kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult. 1. märtsil Vaasa ja Vepsküla sillapeade likvideerimisel ilmutatud isikliku vapruse eest vääris Raudristi Rüütliristi autasu allohvitser Harald Nugiseks 46. rügemendist. Kättemaksuks kaotuste eest lahingutes tegi punalennuvägi massilise pommitamisega 6. märtsil 1944 maatasa kauni Narva linna ning paar päeva hiljem, 9.–10. märtsi ööl hävitati pommitamisega pealinnas Tallinnas u kolmandik elamutest, s.t üle 5000 hoone. Peavarjuta jäi u 20 000 elanikku(12). Mõlemal korral oli
06.1944 T.L.) maabus liitlaste poolelt Normandia rannikualal umbes 156 000 sõdurit, tehniliselt poolelt hõlmas operatsioon 6939. meresõidukit.1 On täiesti selge, et nii mastaapset rünnakut ei ole võimalik korraldada vastaspoolele märkamatult, kuid dessandi juures toob edu just üllatusmoment. ,,Kahjuks olid sakslased järeldanud Ühendkuningriigis toimuvatest ettevalmistustest, et vaenlane maandab suure hulga vägesid Loode-Prantsusmaale 1944. aasta suvel. /.../ Kartes, et sillapeade loomine Prantsusmaa rannikule saab olema raske, kui mitte võimatu, sest vaenlase väed oleksid sissetungivate vägede vastu suures arvulises ülekaalus, jõudsid liitlaste planeerijad, eriti Britid, kiiresti järeldusele, et operatsioon Overlord vajab kindlustuspoliisi."2 Sellest kindlustuspoliisist sai üks edukaimaid petteoperatsioone läbi aegade. 1.2 Operatsioon Fortitude Sakslaste eksitamiseks oli tarvis koostada plaan. Selle plaani esmaseks eesmärgiks pidi olema
Tallinn raudteeni jõudnud rünnakukiilu. Olukord päästeti . Venelased tõid juurde terve korpuse , kuid vahepeal olid sakslased koondanud olulisi tugevdusi.Narva alla saabus ka Eesti diviis . Olles teel , purustas üks diviisi pataljon (I/45 Hastuf Harald Riipalu ) 14.-16.veebruarini Meerapalu juures üle Lämmijärve tulnud vene dessandi . Hävitati 2000 venelast , saadi ohtralt saaki . 24.veebruaril (!) algas Eesti diviisi vasturünnak venelaste sillapeade sisselitsumiseks . Riigiküla sillapea hävitas Hastuf Rudolf Bruusi pataljon (II/46.) . Suurema Vaasa-Siivertsi-Vepsküla sillapea likvideerimisel oli otsustav Ostubaf Ain-Ervin Mere pataljon (I/46.) , kus noor Uscha Harald Nugiseks sai esimese eesti sõdurina rüütliristi .6.märtsiks oli ülesanne täidetud. Raevunud punaväe juhatus koondas Narva alla 9 korpust , millele sakslastel oli vastu panna 7 diviisi ja üks brigaad . 1.märtsil algas uus jõuline kallaletung Auvere suunas
annaabi.ee 
