......................................................................................................15 SILINDRID JA SILINDRIHÜLSID..............................................................................................16 SILINDRIHÜLSS......................................................................................................................17 2 tak SPM SILINDRIHÜLSID..............................................................................................18 SPM SILINDRIKAAN..................................................................................................................18 SILINDRIKAANE TIHENDID.................................................................................................19 SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE..........................................................................................20 SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM............................................................................................21 KOLB...........
silindrisärki. Silindrisärk on integreeritud silindriplokki. Silindrihülss on valmistatud spetsiaalsest valuterasest ja seest hoonitud. Silindriploki ja hülsi vahel tsirkuleerib jahutusvesi. Ülevalt on silindri krae silindriplokile soveldatud, alumises osas kasutatakse tihendamiseks kahte kummist O-rõngast, sellega on ka võimalik hülsi termiline pikenemine silindrisärgi suhtes. 2.2.3 Silindrikaaned Silindrikaaned on valmistatud erilise kõrg kvaliteedilist hallmalmist. Silindrikaan on kuuekandilise kujuga. Silindrikaas kinnitatakse silindriploki peale kuue tikkpoldiga. Iga silindrikaan omab kaks sisselaskeklappi ja kaks väljalaskeklappi. Silindrikaane keskel asub pihusti. Samuti silindrikaanel asuvad: käivitusklapp, indikaatorkraan, nookurid, ja gaasijaotuskalappide nookurite kinnituspukid. Silindrikane alt on kõrged kraed, millesse on puuritud avad, milles jahutusvesi ja määrdeõli juhitakse silindriplokist silindrikaande.
kompressorisse silindri jahutussärgi alumise osa kaudu, sealt suundub jahutusvesi silindripeasse ja sealt välja. Kompressorist väljuva vee temperatuur ei tohi ületada 50°C. Jahutussüsteemi võib olla tsinkpaigaldatud prodektorid, et vähendada elektro – keemilist korrosiooni. Väga harva on suruõhukompressorid varustatud oma jahutusvee pumbaga, sagedami lülitatakse kompressor DG jahutussüsteemi. Õhkjahutus süsteemi korral on kompressor varustatud ventilaatoriga ja silindri, ning silindrikaan on varustatud jahutusribidega. 12.Õhuseparaatorid Kasutatakse vee ja õli eraldamiseks suruõhust. Tööpõhimõte seisneb suruõhu liikumissuuna järskudel muutmistel, mille tulemusel tänu inerts jõule eralduvad suruõhust raskemad vee ja õli osakesed, ning settivad separaatori põhja kust need kõrvaldatakse sette väljalaskmise teel. STARTER KÄIVITUSSÜSTEEM Koosneb
Kaas moodustab hülsi, milles liigub kolb. Labade pööramise rakisel on kaitseklapp, et õli suur rõhk ei mõjutaks labade laagreid ega sealt merre ei tungiks. Kui rõhk tõuseb üle maksimumi, siis klapp laseb õli taagasi tagasivoolule sisemise toru välimisele poolele. Avariijuhtimine toimub masinaruumist õlitangi juurest solenoidventiiliga. 76 5. Lisad. Silindrikaan 1. Silindrikaan 2. Jahutusvee väljalasketoru 3. Pihusti kinnitusäärik 4. Klappide survepukk 5. Nookuri laager 6. Käivitusklapi kinnitusäärik 7. Mutter 8. Indikaatorkraan 9. Sisselaskeklapi pesa 10. Väljalaskeklapi pesa Gaasijaotusmehhanism Nukkvõll 1. Nukkvõlli osa 8.Hammasratas 2. Laagrikael 9.Aksiaallaager 3. Polt 4. Fikseerimisnõel 5. Pikendusosa
suurenemine, mille tulemusel vähenevad: 1. ε – surveaste 2. Pc – komprimeerimis rõhk 3. Pz – põlemis rõhk Väntmehanismide detailide remondis ja nende vahetusel võib samuti põlemiskambri maht muutuda. Et teada saada kas põlemiskamberi maht vastab ettenähtule (selle saame teada mootori passist). Selleks tuleb mõõta põlemiskambri maht ja seda teostatakse järgnevalt: 1. Demonteeritakse maha silindrikaan 2. Asetatakse 2 tina kuulikest kolvi äärtele pikki kolvisõrme telge 3. Monteerime kohale silindripea ja pingutame poltidega te kohale 4. Keerame väntvõlli 1 täis ringi 5. Demonteerime silindripea 6. Mõõdame tina kuulikeste paksused 7. Võrdleme saadud tulemusi mootoripassi andmetega. LAEVA DIISELMOOTORITES ESINEVAD RIKKED Laeva diislite ekspluateerimisel esineb terve rida rikkeid, millised on tarvis kiiresti kõrvaldada. Enamik riketest on põhjustatud: 1
annaabi.ee 
