Kui see tingimus ei ole täidetud, siis on tarvis üle minna freespingi lähimale väiksemale pöörlemissagedusele ja ümber arvutada lõikekiirus, lõikejõud, lõikevõimsus, elektrimootori võimsus ning võrrelda viimast uuesti freespingi elektrimootori võimsusega, et oleks täidetud tingimus N el N p . 38. Miks on otstarbeks kettakujuliste toorikute mehaanilisel töötlemisel algul üle treida ava, kasutades lähtena välist silinderpinda, aga seejärel, lähtamisel avast, treida üle välispind? Töötlemise vastupidise järjekorra puhul välispinnalt, mis on selle tooriku puhul domineeriv, eraldatakse mahuliselt tunduvalt rohkem metalli. 39. Mis asi on kompleksdetail? Kompleksdetail on tegelik või tinglik (kunstlikult loodud) detail, mis sisaldab oma
kumeralt poolt? 36. Kuidas määratakse vedeliku koormatud silinderpinnale mõjuva rõhujõu absoluutväärtust ja suunda? Silinderpinnale mõjuva rõhujõu saab määrata jõu rõht- ja püstprojektsiooni √ vektorsummaga: P= P2x + √ P2z . Resultantjõud on kõverpinnaga risti, mille suuna määrab rõhujõu püst- ja rõhtkomponendi suhe: Pz Px tan . Silinderpinna jaoks läbib rõhujõu vektoriga määratud siht silinderpinda moodustava ringi keskpunkti O 37. Mida väidab Archimedese seadus, ning kuidas on see seotud uputatud kehale mõjuva üleslükkejõuga? Archimedese seadus väidab, et uputatud keha kaal väheneb nii palju kui palju kaalub keha poolt väljatõrjutud vedeliku osa. Täielikult uputatud kehale mõjuv üleslükkejõud: PB Pz P' z vesi*gVz Vkeha vesi*g*Vz vesi*g*Vkeha, kus V keha ja pkeha on vastavalt keha ruumala ja tihedus
3...5 mm. Õhukesed materjalid tuleb eelnevalt kinnitada sobivate vahetükkide vahele ja seejärel koos nendega kinnitada kruustangide vahele (joon. 120a). Õhukeste materjalide viilimisel pinnalt kinnitatakse nad puitklotsidele (joon. 120b). Õhukeste toorikute ja detailide viilimine; a puidust klotsil; b kinnitusklotside abil; c metallnurgiku abil joon. 120 Silinderpinda viilitakse toetatult kruustangide vahel olevale puidust prismale (joon. 121b) Silindriliste pindade viilimine joon. 121 2.8. Avade töötlemine. 2.8.1. Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat
2.1.3 Esimest liiki joonintegraali rakendusi 2.1.3.1 Joone pikkus. Kui xyz-ruumis antud joon AB on sirgestuv, siis, nagu näeme definitsioonist, avaldub tema pikkus s AB valemiga s AB ds. AB 2.1.3.2 Silinderpinna pindala. Olgu funktsioon f x, y pidev xy-tasandil asetseval joonel AB. Vaatleme vertikaalset silinderpinda ABCD, mille alumine serv on joon AB ja ülemine serv on funktsiooni f graafik z f x, y . Siis pinna ABCD pindala S ABCD avaldub valemiga S ABCD f x, y ds. AB Seda võib ka vaadelda kui I liiki joonintegraali geomeetrilist tõlgendust. Näide 47. Leida vertikaalse silinderpinna pindala, kui pinna alumine serv asetseb xy-tasandil ja ülemine serv on joon x2 y2 a2