programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaatide väärtuste määraminne ühest punktist (nullpunktist), mille korral on tegemist absoluutsete koordinaatidega. Näide: (W – Z telje suunaline suhteline liikumine; C – 45 nurga all tööteldav faas; E - kiirpaigutus) N001 G95 F0, 12, S3 1600 T6 - ettenihe 0,12 mm/p; diapasoon 3; pöörlemissagedus 600p/min; instrument 6 Z0 X36 E – E kiirpaigutus X34 C10 – faas Z-30 – silinderpind X42 W-38 – koonus X66 Z-81 koonus X75 – otspind W-10 – silinderpind X80 – lõikest väljatulek (teriku purunemise vältimiseks) M02 – Programmi lõp (JOONIS ON NÄILINE) 2. Milline ajam (elektri-, pneumo-, või hüdroajam) võimaldab energiat kõige paremini akumuleerida? Selgitage, põhjendage. Energiat võimaldab kõige paremini akumuleerida pneumoajam, sest õhku on kerge
Kahe lõikele töötava pinna vahel 4.8. Milles seisneb muljumine (lõikele töötavas liites)? -kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; 4.9. Kuidas määrata liite suurima muljumisohuga detail? muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). 4.10. Kuidas on seotud tegelik ja tinglik muljumispinnad? Lihtsustuses: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) 4.11. Kuidas arvutada kontaktpinna muljumispinge väärtusi? F -ühe kontaktiala (arvestuslik) koormus, [N]; 4.12. Kus paikneb tingliku muljumispinna ohtlik punkt (punktid)?*** 4.13. Defineerige tugevustingimus lõikel! Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget 4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele!
· detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F
· detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4.8) = tegeliku muljumispinna AC = bD projektsioon diametraaltasandil Tegelik muljumispind Tinglik muljumispind F F
saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSESS Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b)
rmin O 6 m2 4 Joon. 54 8.8. Kõverpindade laotused Nagu varem märgitud, laotuvad ainult silindrilised ja koonilised pinnad. Kõik ülejäänud kõverpinnad on mittelaotuvad ja nende juures räägime nn tinglaotusest. Mittelaotuv pind on asendatud mingi lähismudeliga, tavaliselt tahkpinnaga. Silinderpind.- prismalise pinnaga, mille tahkude laiused võrduvad silindri ristlõike kõõludega, koonuspind - püramiidilise pinnaga, mille põhjaservadeks on koonuse servjoone kõõlud ( joon.55). Kasutust on leidnud servjoone graafiline sirgestamine. 28 T T 0 Tx 3 4
0,1 P A ulatub pinnalt kaugusele 20 mm P 20 A Vaba oleku tolerants F võimaldab tolereerida kergelt muutuvaid detaile, nt õhukeseseinalist lehtmetalltoodet, vabas olekus. Nt tähendab ümaruse hälvet 4 mm vabas olekus. O 4 F Mõõtmed joonisel Kõik andmed toote valmistamiseks peavad olema tööjoonisel. Mistahes element joonisel, nt tasapind, silinderpind, paralleelpinnad, õlgmik, keere, soon, prifiil jne, mõõtmestatakse reeglina ühekordselt. Liigsed mõõtmed pole kohased. Mõõtmed asetatakse vaatele või lõikele, mis kõige selgemalt avavad elemendi olemuse. Standardi ISO 129:1985 liigitab mõõtmeid joonisel talitluslikeks (functional dimension), talitusvabadeks (non- functional) ja abimõõtmeteks (auxiliary). Talituslikud mõõtmed on olulised toote eesmärgikohaseks toimimiseks.
Q 90° - - - Pa W Joonis 10.19 Culmani graafilise lahenduse selgitus 10.4.5 Kõverjoonelist lihkepinda arvestavad meetodid On selge, et tasapinnalise lihkepinna eeldamine on lihtsustus, mis võimaldab avaldada aktiivsurve suuruse ja jaotuse suhteliselt lihtsate valemitega. Tegelik lihkepind on mingi silinderpind. Tasapinnalise lihkepinna eeldus annab tegelikust väiksema aktiivsurve, seega tulemuse tagavara kahjuks. Seepärast on püütud ülesannet lahendada kasutades kõverjoonelist lihkepinda. Kuna lihkepinna kuju, mis annab maksimaalse aktiivsurve, ei ole teada, on kasutatud mingit kindlat geomeetrilist joont, näiteks ringi kaart, logaritmilist spiraali, ellipsi kaart või neist koosnevat joont (joonis 10.20). 45° +/2
annaabi.ee 
