Valmistatud lahused olid järgmiste rauasisaldustega: 0,1 mg/dm3, 0,5 mg/dm3, 1,0 mg/dm3, 1,5 mg/dm3, 2,0 mg/dm3, 2,5 mg/dm3, 3,0 mg/dm3, 3,5 mg/dm3, 4,0 mg/dm3, 4,5 mg/dm3. Saadud värvusskaala on näha joonisel 1. 6 Joonis 1. Värvusskaala küljelt vaadates. Värvusskaala lahustega viidi läbi üldise raua määramise protsess, katseklaasid sildistati. Veeproovide lahused saadi järgnevalt: 1. Katseklaasi mõõdeti 10cm3 uuritavat vett. 2. Veele lisatati 2…3 tilka kontsentreeritud HCl-lahust. 3. Lisatati mõni kristallike (NH4)2S2O8 (et oksüdeerida Fe2+-ioonid Fe3+-ioonideks). 4. Pärast kristallikeste lahustumist lisati 0,2 cm3 50-% KSCN lahust. 5. Rauasisaldus leiti võrdluslahuste seeria (värvusskaala) abil. Järgnevalt teostati üldise raua määramine veeproovide lahustega - võrreldi saadud lahuseid värvusskaalaga
Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitika arengu tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Selle põhjustas Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee otsus ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". ,,Ideoloogilise võitluse" suunajaks oli Andrei Zdanov. Kodanliku natsionalismi mõistet siiski üheselt ei mõistetud. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm
Sisepoliitika Eesti NSV sisepoliitika arengu tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Selle põhjustas Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee otsus ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". ,,Ideoloogilise võitluse" suunajaks oli Andrei Zdanov. Kodanliku natsionalismi mõistet siiski üheselt ei mõistetud. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. Sõjajrägsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm
terrorismiga, aga järk-järgult laiendasid ise oma mõjuvõimu, neist kujunes kõigi teisitimõtlejate ja režiimikriitikute vastane tegevusvahend. NL-aegse repressiivaparaadiga võrreldes oli nende tegevus pehme. Vm-le oli omane suunitlus impeeriumi unifitseerimisele, ühtlustamisele, venestamisele. Kõikidel riiklikel ametikohtadel eelistati vene rahvusesse kuuluvaid õigeusklikke vene riigi kodanikke. Takistati vähemusrahvuste tegevust, sildistati tihti rahvusliku separatismiga. Vm keskvõimude seisukohalt oli tegemist ilmselt impeeriumi tugevdamisele suunatud unifitseerimispoliitikaga. Kohalikud rahvad tundsid omal nahal ennekõike kui venestamist. Unifitseerimispol pealesurumine tekitas rahulolematust, eriti läänepoolsete, haritumate rahvaste hulgas. Poolas tekkis esimest korda mõte tõsiselt Vm-st lahku lüüa. Juudid kuulusid ka revol organite juhtpositsioonidele, kuna neid kiusati taga. Rahvuslikke muresid impeerium oma