Eelarvamused tekivad iseenesest ja tavaliselt isegi ei mõelda, et see kuidas teise inimesega suheldakse on nendest tingitud. Suurt rolli meie arvamuses mängib ka meedia. Eriti praegusel ajal, mil pagulased on igapäevaselt meediapildis. Mustanahalisi kujutatakse kriminaalidena. Kujutage ennast korra mustanahalisena. Palju õnne! Te olete nüüd ametlikult vägistaja. Terve rass on sildistatud mõne mustanahalise kuriteo pärast. Miks aga siis ei sildistata mustanahalisi näiteks Barack Obama või dzässikuninga Louis Armstrongi järgi? Kas ei peaks siis kõik mustanahalised intelligentsed ja andekad olema? Inimene näeb seda, mida ta tahab näha. Eelarvamused on meie elu palju mõjutanud ja mõjutab kindlasti ka edaspidi. Heaks näiteks on islamofoobia, mis on tingitud just eelarvamustest. See põhjustab nende diskrimineerimise ja tõrjumise sotsiaalses ja ka ühiskondlikus elus. Igapäevaelus tuleb samuti eelarvamusi ette
Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse kujunemiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Uurimused meeste ja naiste vaheliste erinevuste osas (Rubin, 1980; Harrison, 1976) · kommunikatsioonistiil (ekspressiivne, instrumentaalne) · orienteeritus tunnetele · oodatavad reaktsioonid Toetav ja konstruktiivne stiil probleemide lahendamisel *Konstruktiivne kriitika: ollakse konkreetne, räägitakse nt. konkreetsest käitumisest, isikut ei sildistata, tehakse ettepanekuid. *Täissõnumid: enda mõtted, soovid ja tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendus hõlmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid hilja koju), mõtted (ma arvan, et sul oli probleeme tööl), tunded (see teeb mind murelikuks) ja soov (tahan, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Iga vestluse korral (n: poes, bensiinijaamas) pole vajalik rääkida tunnetest (olen õnnetu,
sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli tool probleeme), tunded (see teeb mind murelikuks), soov (tahaksin, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Suhtlemisstiilid: kehtestamine, alistuv käitumine, agressiivne käitumine (vt. lisaks Bolton
ettevalmistamine, sildistamine, nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Aktiivne kuulamine: kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist (kokkulangemine). Konstruktiivne kriitika - räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hälmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli tool probleeme), tunded (see teeb mind murelikuks), soov (tahaksin, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Suhtlemisstiilid: kehtestamine, alistuv käitumine, agressiivne käitumine (vt. lisaks Bolton "Igapäevaoskused", lk.164-184)
6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt. Mainitakse ära, et õppekoormuse puhul tuleb arvestada õpilase jõuvarudega. Kuigi on mainitud, et kõiki õpilasi peaks kohtlema eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, siis see võib küll seaduse kohalt vastata tõele, aga ma ei usu, et tegelikkuses sellest alati koolis kinni peetakse. Punktis viis on esile toodud ka see, et õpilasi ei tohiks sildistata ja eneseusku ei vähendata, mis on jällegi tore mõte, aga praktikas kahjuks alati rakendamist ei leia. Ka kiusamise vältimist mainitakse seaduses. Esile tõstetud üksteise toetamist soodustava õhkkonna loomine. Mainitud on internetiühendustega arvutite, esitlustehnika, kooliraamatukogu kasutamise võimalus, individuaalsete vajadustega arvestav õppevara ning turvaline ruumide sisustus. § 7. I kooliastmes taotletavad pädevused Esimese kooliastme lõpus õpilane:
emotsionaalne seisund, kultuurierinevused. Kuulamine võib olla näiline, mille ajal rakendatakse kuulamistõkkeid: · võrdlemine, samastumine, väitlemine, unelemine, enda pöördumiseks ettevalmistamine, ,,sildistamine", nõuandmine, õigustamine, teema vahetamine Konstruktiivne kriitika (Bolton, 2002) -räägitakse konkreetsest käitumisest, omadusest vms, mis on tekitanud arusaamatust või pingeid. Ettepanekute tegemine olukorra muutmiseks, isikut ei sildistata. Ollakse konkreetne, täpne. Täissõnumid: enda mõtted, soovid, tunded tuuakse selgelt välja. Tõhus eneseväljendmaine hõlmab 4 komponenti: tähelepanekud (sa tulid peale südaööd koju), mõtted (ma arvan, et sul oli tool probleeme), tunded (see teeb mind murelikuks), soov (tahaksin, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid, kui sul on muresid). Suhtlemisstiilid: kehtestamine, alistuv käitumine, agressiivne käitumine (vt. lisaks Bolton "Igapäevaoskused", lk.164-184)
annaabi.ee 
