7. liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si- oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit,
· Lühikesed silbid on alati lahtised, sest neil puudub silbi lõpp · Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut · Nt: a- lus- ta- ma Va- lu- ra- ha Sar- vi- li- ne Vee- rin a- met ( lühikesed silbid on poolpaksus kirjas ja pikad silbid hariliku) 13. Poolitamisreeglite ernevus silbitamisreeglitest! · Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusesse · Nt: pua-ne · Sõnu: onu, oli, ema, isa ei saa poolitada 14. Rõhk ja selle ülesanne eesti keeles! · Rõhk- keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi · Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust 15. Missugustes silpides esineb esimene välde?
.., teise silbitamisviisi korral osutub sõna kahesilbiliseks ning kuulub järelikult IV käändkonna redel-tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni/t... Silbitust kasutavad kõik teised morfoloogiamoodulid, sest sageli sõltub silpide arvust sõna käänamine või pööramine. i ja j silbi alguses j, silbi lõpus i: mai-as laps o-li ma-jas; see o-li mi-ni-a mis-si-oon; müü-ja ei ta-ha müü-a Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: · ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: aga, onu, oli, saia, võie, oaas ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne, avaus ainult ava-us. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik.
2) pikkades silpides II ja III välte võimaldamine. Pearõhk sõnaalgulises silbis. Järgsilbid kaasrõhulised (nende ees kerge teha pausi) või rõhuta (pausi tegemine nende ees ebaloomulik). Lauserõhk on vajalik: 1) võimendus e. emfaas 2) uus ja vana teave e. reema (suurema rõhuga) ja teema 3) moodustajastruktuur (erinev tähendus sõltuvalt sellest, milline liitsõna osa rõhutatud on: tunnitöötasu). Eesti keele silbitamisreeglid: 1) konsonantide vaheline üksik vokaal kuulub järgmisse silpi: ka-la 2) kui vokaalide vahel on kõrvuti mitu konsonanti, kuulub järgmisse silpi vaid üks neist: kind- lam 3) pikk vokaal v. diftong kuulub reeglina ühte silpi: lau-lud 4) kolme vokaali järjendist kuulub teise silpi viimane: põu-a-ne 5) liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: va-na-e-ma 6) võõrsõnu silbitatakse reeglina nagu omasõnu: dü-na-mo, o-aas
vokaal); 7. liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to- graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no- gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub põua-ne või põu-ane. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik.
annaabi.ee 
