Abielu ja lahutus Abielu oli eraasi Lahutamine ja laste adopteerimine oli antiikses Roomas palju kergem kui keskajal või Euroopas Antiikabielud kestsid u 10-15 aastat Lahutuseks oli vaja ühte lauset : ,,tuas res tibi habeo" Lahutuses ei tuntud elatusabi naisele Vabaabielud Ema ja lapsed Emaarmastus, amor maternus, oli tuntud mõiste. Naise rõhutatud voorusteks peeti siivsust, kasinust, meeldivust, rahulikku meelelaadi, laste sünnitamist, allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi. Maaomand ja tellisetööstus I-III sajandil pKr oli Rooma linna lähiümbruses oluliseks tegevusalaks tellisetootmine. Teadaolevatest tellisemaa omanikest umbes kolmandik on naised naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tellisemaad Naised muudes ametites
Alzeeria naised siseruumis, Rebecca röövimine. Corot - Maastikumaalija. Tihedalt seotud Barbizonlastest st kunstnikutest, kes elasid suviti koos Bartizoni külas, maalisid loodust looduses, valmistades ette sellega teed impressionismile. Argenteuil kellatorn, heinasaad ja tuulehoog. Saksamaa mõttekunstnikud, koloriidiprobleem huvitas vähem. Natsareenlased kunstnikud, kes tundsid erilist kutsumust religiooni vastu, taotlesid naiivset lihtsust, luulelist meeleolu, siivsust. Moodustasid omalaadse vennaskonna, kes asus Rooma elama, juhtivateks jõududeks olid Cornelius, Carolsfeld ja Overbeck. Klassikaline romantik Caspar David Freidrich tüüpiline kuuvalguse maalija. Kaks meest kuuvalgel, kolgata mägi. Sajandi keskpaigas levis romantismis biidermeierlik stiil rõhutatult ebaheroiline kunst, eelkõige kujutatakse väikekodanlikku õdusust, pildid väikseformaadilised. REALISM 19 saj keskp
Egiptuse päritolu jumalanna Isise kummardamine oli Roomas populaarne tavalise rahva ja eeskätt naiste hulgas. Isise kultus oli müsteeriumiusund vaiksete hardushetkedega. Kultuses oli kummardaja ja jumaluse suhe isiklik ja individuaalne. Valitsevad klassid püüdsid aga Rooma ühiskonnas Isise kultuse levikut tõkestada. Luuletajad kujutasid asja tumedates värvides, mistõttu Isise templeid peeti peaaegu bordellideks, kuigi kultus rõhutas pere ühtekuuluvust ja nõudis oma teenritelt siivsust ja puhtust. Keiser Augustus pidas Isise riitusi ,,pornograafilisteks" ning nägi nendes ohtu Rooma moraali alustaladele. Luuletajad pilkasid eriti seda, et naised hoidusid enne pühasid talitusi sugulisest läbikäimisest mehed kaebasid, et neid pandi jumalanna pärast kõvasti proovile. Augustus tühistas Tactituse käsu ehitatada Isise auks tempel ning proovis roomlasi pöörata tagasi Rooma riigi enda pantenoni juurde. Keiser Caligula aga loobus Augustuse pahameelest ning Isise festival
alati mehele, vastaselkorral poleks ühiskond pidanud teda enam tõeliseks naiseks. Flaminca`d ja pereemad olid tegelikult oma abikaasa abilised; nad täitsid flaameni või perepea kõrval teisejärgulisi ja täiendavaid ülesandeid. (Giardina 2004: 66-67) Vestaneitsid pidid valvama igavest tuld. Tuld pidi hoidma põllunduse, viljakuse ja kodukolde auks. Vestaalideks valitutelt eeldati palju, sest nad olid naised, kes tegelesid pidevalt jumalikkusega. Neilt eeldati: neitsilikkust, siivsust ja puhtust, üleüldiselt olid vestaalid tavaliselt kõrget päritolu. Vestaaliks valituks osutumine oli suureks austusavalduseks tervele suguvõsale. (Setälä 2001: 113-114) Kultuslik akt- par excellence- oli naistele peaaegu täielikult keelatud. Vesta neitsitel olid siiski omad rituaalid, mida nad läbi võisid viia. Niisugustel sündmusel nagu näiteks Hea Jumalanna pidustused, sooritasid kultuslikke toiminguid Vesta neitsid. Abielunaised lugesid palveid ja
annaabi.ee 
