suvalise väärtuse. Näiteks võib Schmitti triggeri sisendisse tulev signaal pikalt kõikuda 0 ja 5V vahel see on analoogsignaal. Lisaks on loodusnähtused nagu helid, valgus, elektromag- netism ning elektrivool oma iseloomu poolest analooglained. Digitaalinfo- Info kandja võib omada vaid kindlalt fikseeritud väärtuseid. Samuti, digitaalinfo puhul vaadeldakse info kandja väärtusi ainult teatud ajahetkedel, st. diskreetsetel ajahetkedel. Seetõttu ei ole tähtis vaadelda ka siirdeprotsesse e. üleminekuid ühelt lubatud väärtuselt teisele. .Tuues näide matemaatika vallast: a). Analoogsignaali iseloomustab reaalarvude hulk R (pidev ning lõpmatu). b). Digitaalsignaali iseloomustab aga piiratud naturaalarvude hulk N (fikseeritud võimalikud väärtused, piiratud). Analoog vs digitaalinfo: *Digitaal-analoog muundur(DAC) Digitaal-analoog muundurit võib realiseerida väga mitmel erinval viisil. Levinuim neist põhineb pingete summeerimisel
Joonis lk 14. Digitaalne infoesituse korral on ainult teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omada rajväärtuste vahel. Nüüd ei saa enam infokandja võtta suvalist väärtust rajaväärtuse vahel. Info töötlemine muutub seetõttu lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14. DAC on digitaal-analoog muundur see muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Levinum kasutusala on audiosignaalide genereerimine digitaalsest informatsioonist muusikamängijates. ADC Analoog-digitaal muundur - see muundab analoogsignaali ehk pideva signaali digitaalsignaaliks. Tavaliselt on see elektrooniline seade, mis
kasutatakse signaali vahetult, filtrit ei järgne. Eriti tundlikud faasifluktuatsioonidele on tugisignaali allikad sünkroonseks detekteerimiseks või tööks faaslukksüsteemides. ·Sageduse ümberlülimise aeg. Näiteks sidevastuvõtjas võivad olla siin üsna leebed nõuded, lubatud võib isegi olla vahepealne signaali kadumine, rääkimata signaali faasihüpetest. Faasi järgihäälestussüsteemides aga on soovitav vältida igasuguseid siirdeprotsesse signaalide ümberlülimisel . 3.6. Faasjärgihäälestuse süsteem- Faasjärgihäälestussüsteemid on kasutusel AM, PM ja FM signaalide detekteerimiseks, kahendkoodiga signaali sünkroniseerimiseks ja töötluseks, sagedussüntesaato-rites, sageduskordistites. FJH süsteemi detailne analüüs kujuneb väga keerukaks, mistõttu antud kursuses seda ei käsitleta. AM, PM ja FM signaalide detekteerimiseks kasutatava FJH süsteemi töö põhimõtet saab selgitada järgneva joonisega (joon. 3.6.1)
süsteemile teistsugused omaväärtused. See on hea, sest omaväärtused määravad süsteemi käitumise ja omadused. Seega kui meid ei rahulda süsteemi algne käitumine siis saame tagasisidega seda parandada, ilma et peaksime kogu süsteemis muutusi tegema hakkama. Kõik süsteemiteoreetikud on tagasisidest täiega sillas. Näiteks mittestabiilselt käituva süsteemi saab teha tagasisidega stabiilseks lihtsalt ja ilma vaevata. Aeglasi siirdeprotsesse saab kiirendada ja häireid, müra või vigu vähendada. Olekugraafidel väljendub tagasiside lisa suletud tuuride tekkimisega, mis muudavad süsteemi determinanti ja sellega ka omaväärtusi. Saame tekitada endale sobivaid uusi tuure, et saada soovitud süsteemi. Juhtimisülesanne- tähendab seda, et tuleb konstrueerida süsteem, mis oleks täielikult juhitav ja stabiilne. Algne süsteem peab olema täielikult juhitav. Sisuliselt on see stabiliseerimissüsteem
Elementaarlülideks nimetatakse kõige lihtsamaid funktsionaalseid elemente, mida ei saa enam lihtsustada ilma, et nad kaotaksid talitusvõime. Kui mitte arvestada elementaarlülide konstruktiivseid ja füüsikalisi eripärasusi ja liigitada nad ainult siirdeprotsessi kuju ja selle võrrandi järgi, siis ei olegi neid eriti 29 palju. On teatud arv siirdeprotsesse kirjeldavate võrrandite tüüpe. Neile vastavaid elementaarlülisid nimetatakse tüüplülideks. Võimenduslüli: kõige lihtsamaks näiteks jäik kang. b xv = xs a Kangi õlgade pikkusega määratud suhe b/a on tema staatiline ülekandetegur, mis on võimenduslüli ainsaks iseloomustavaks suuruseks. xv = -kxs (kangi liikumise suund antud juhul).
maksimaalne ja minimaalne väärtus. Pinge muudab pidevalt sujuvalt väärtust ning igasugune signaali kuju muutus põhjustab infomuutusi. Digitaalinfo – teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omandada. Suvaline väärtus pole lubatud. Nt 0, +3 ja +5. Info töötlemine on lihtsam, kuna infokandja väärtusi on vaja eraldada. Kasutatakse diskreetset aega, mis tähendab, et väärtusi ei muudeta suvalistel hetkedel, vaid kindlatel momentidel. Diskreetne aeg võimaldab ignoreerida siirdeprotsesse. Diskreetsed hetked ei tohi olla liiga lähestikku, muidu võidakse vaadata infokandja väärtust siirdeprotsesside ajal. Tehnoloogia arenedes saab diskreetseid momente järjest lähemale nihutada, kuna siirdeprotsessid muutuvad lühemaks. ADC – igale analoogväärtusele (lõpmatult suur hulk) tuleb seada vastavusse kahendkood. Probleemid: kui mitu analoogväärtust suudame kirjeldada?; kui tihti seame analoogväärtusega vastavusse kahendkoodi
Samal ajal võib aga väljundpinget muuta vastavale rakendusele soovitud vahemikus. Pinget tõstev pulsilaiusmuundur on negatiivse pingetagasisidega energiat tagastav muundur, nagu näitab punktjoon joonisel 1.30, a. See võimaldab saada konstantset väljundpinget sõltumata toitepinge ja koormuse muutumisest. Antud lülitust kasutatakse toiteallikates, aktiivfiltrites ja reaktiivvõimsuse kompensaatorites. Tähtis on pinget tõstva muunduri võime korrigeerida siirdeprotsesse, st vähendada liigpingeimpulsse ja pingelange tarvitite toitmisel. 51 VT VD VT + 1 C
annaabi.ee 
