Ø Suvised temperatuurid on 10- 20 kraadi Ø Sademete hulk ja jaotus on 500-1000 mm, enamus sademeid langeb suve lõpul ja sügisel Ø Kliimavööde on Parasvööde MULLASTIK Ø Valdavalt pruunmullad Ø Leidub ka savi-liivmuldi, liiv-savimuldi, leetmuldi ja kamarmuldi. TAIMESTIK Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi, seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. TÄHTSAMAD TAIMED Ø Kuusk Ø Kask Ø Haab Ø Tamm Ø Pärn Ø Sarapuu Ø Kikkapuu Ø Paakspuu Ø Kullerkupp Ø Mitmed samblikud ja samblad SEGAMETSA TAIMESTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase LOOMASTIK Ø
Levivad pruunmullad o Kevadeti laguneb orgaaniline aine inten siivselt o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht ja okasmetsade vahel. o Puurinne ülekaalus on tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu o Madalam puurinne koosneb peamiselt kasest, haavast ja pajust o Paremates kasvukohtades esineb põõsaid sarapuu, kuslapuu, rododendron jt o Rohu ja samblarinne on rikkalik Puud: o Pöök o Hikkoripuu o Vaher o Paju Põõsad: o Sarapuu o Kuslapuu (marjad mürgised) o Rododendron Loomad: o
suured, sademeid on piisavalt ( 400 1000mm ), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima. Õpikus olevatel kliimadiagrammidel on kõigil see sarnane et kahel aastaajal on soe ja kahel külm. Kõik kraadid jäävad suviti +35 +45 kraadi vahele. Kuigi mõned ka +15 - +25. Taimestik. Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on
Põhja-Ameerikas kui ka Euraasias on ehitatud arvukalt hüdroelektrijaamu, kuna taigavööndis leidub palju kiirevoolulisi energiarikkaid jõgesid. Rannikurahvad on läbi aegade tegelenud vaala-, hülge- ja kalapüügiga ning mereandide kogumisega. SEGA-JA LEHTMETS Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Eriti värvikad on Põhja-Ameerika vahtrametsad. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu, Ameerikas ka hikkoripuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida- Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud
Venemaa, Eesti, Prantsusmaa, Inglismaa, Iirimaa, Läti, Leedu ja palju teisi riike. Selle loodusvööndi kliimat iseloomustab neli aastaaega. Temperatuur on talvel -15..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine, sademeid on piisavalt (400 1000mm), tugevad läänetuuled, parasvöötme kliima. · Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Segametsa aladel kasvab ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht- ja okasmetsade vahel. Lehtmetsavööndi metsades on puurindes ülekaalus tamm, pöök, vaher, pärn, saar, jalakas, kastan, pähklipuu. Lääne-Euroopas, kus on niiskem kliima, on ülekaalus pöögi- ja kastanimetsad. Kesk- ja Ida-Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Euroopa lehtmetsad nooremad ja liigivaesemad kui Põhja-Ameerika või Ida-Aasia omad, sest Euroopas tekkisid need alles pärast viimast jääaega ligikaudu 10 000 aastat tagasi.
3. Hindamiseks kasutatakse mingit standarti, mis on kogu elanikkonnale kättesaadav. Eestis näiteks pesemisvõimalusega eluase (2007.a. vaid 7% Eesti eluasemetest pesemisvõimaluseta). Standart on muutuv ajas. 4. Suhteline (relatiivne) deprivatsioon – põhineb individuaalsel enesehinnangul (Runcimann 1966). Hinnatakse ressursse, mida indiviid tahaks omada ja näeb et need on teistele kättesaadavad. Deprivatsiooni ruumiline iseloom Arenenud riikides on see eelkõige linna keskusega (siirdealaga) seotud nähtus Oluline roll deprivatsiooni tekkel on avalikul elamusektoril (council housing) Siebel (1984) eristab „kolme linna“: -‘international’ city - CBD -normal’ city - keskklassi linnaosad - ‘marginalised’ city – enim deprivatsioonist mõjutatud linnaosad Arenguriikides on deprivatsioon eeslinnadega (slum vm termin) seotud nähtus! Deprivatsiooni teooriad: 1. Vaesuskultuuri teooria 2. Ülekantud deprivatsiooni teooria (deprivatsiooni tsükkel) 3
annaabi.ee 
