ületamiseks. Tuuleenergia, päikeskiirguse energia fotoelementide kaudu jm võivad küll kriisi leevendada, kuid vaevalt seda ületada. Lootus on termotuumaenergeetikal, kuid kavandatavate tegusate tehniliste suurrakendusteni läheb ilmselt veel palju aega. (4) 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA Füüsika on lähisuhteis keemiaga. Nüüdiskeemia tõlgendub suuresti aatomite elektronkatete füüsika kaudu. On kujunenud siirdealad: füüsikaline keemia, keemiline füüsika. Oluliseks toeks keemiale on füüsikaline meetod ainete spektraalanalüüs. Sellest on võrsunud terve teadusharu spektroskoopia, selle mitmekesistes variatsioonides (optiline kiirgus- ja neeldumisspektroskoopia, elektronspektroskoopia jne). Spektroskoopia on hindamatu vahend ainete ehituse ja neis toimuvate nähtuste selgitamiseks.(4) Kuna paljud teised teadused rakendavad oma uuringuis füüsikalisi meetodeid ja nähtuste
keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme. Isoglosse saab esitada kahel viisil: kas joon tõmmatakse sinna, kust läheb piir või ühendatakse piiril kohad, kus kasutatakse ühte või teist. Iga isogloss näitab kaardil ühte keelelist joont. Isoglossid moodustavad kimpe, kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast. Kohtadesse, kus paljud I asetsevad koos, tõmmatakse murdepiir, mis eraldab murdealasid. See, et eri kohtades on I arv erinev, annab eri järku piirid. Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned
sümbolitest, millega osutatakse häälikute pikkust, kõrgust, helilisust, helitust, moodustamise kohti. Isoglossid eristavad 2 piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, neid eristatakse 2 viisil: 1) tõmmatakse joon nende kohtade vahele, kust läheb piir, 2) ühendatakse joontega kohad, kus kasutatakse üht või teist variantI. Kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad tõmmatakse murdepiir. Siirdealad on murdepiiridel tekkivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega. On kas segamurrak, kus on koos kahe murde vormid või siirdemurrak, mis kasutab jooni, mida pole kummaski dialektis. Murdeliigendus: a) A. Saareste 1932 murrete eristamisel on määravaks vaid neid lahutavate isoglosside hulk; b) A. Kask 1956 kolm põhimurret (põhjaeesti, jaguneb omakorda 4-ks/lõunaeesti, jaguneb 3-ks/kirderanniku), loob aluse klassikalisele murdeliigendusele; c) K
TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusüksused (kohalik tasand, nt Soome) Linnalised vs maalised (+ vahepealsed) regioonid (regionaalne tasand, nt. EL) PROBLEEMID MAALISUSE MÄÄRAMISEL 1) Tegelikkuses vähemalt 3 vööndit senise kahe (linn/maa) asemel a. Linnad ja linnastunud alad; b. Vahepealsed alad (osaliselt linnastunud alad, siirdealad); c. Maakohad; 2) Territoriaalne dünaamika – kiired maakohti iseloomustavate näitajate muutused 3) Riikide vahelised erinevad metoodikad Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgemad on Belgia (97), Island (93), Venetsueela (93), Iisrael (92), Uruguai (92), Argentiina (90), UK (90), Austraalia (88), Liibanon (88), Tšiili (88) Madalamad on Burundi (10), Bhutan (11), Papua New Guinea (13), Uganda (13), Sri
eraldab murdealasid (dialect area) · eri paikades on isoglosside hulk erinev, see annab eri järku piirid · dialektid moodustavad kontiinuume (geographical dialect continuum) · Isoglossid pole päris kohakuti, seega on murdepiirid kaardil alati üldistused ja kokkulepped · Põhjused: erinevad keelelised erinevused jooksevad erinevaid kohti mööda · Aredus tuleb sisse suurte looduslike takistuste kohal (metsad, sood) Siirdealad (Transition areas): · murdepiiridel tekivad alad, mida on raske ühendada ühe või teise murdega · need on siirdealad (transitional area) ja siirdemurded (transitional /border lects) · Kompaktne siirdeala: teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus · hajus siirdeala: jooned ei koondu kimpudesse · kaks siirdemurde alaliiki: · segamurrak (mixed lect), koos kahe murde vormid (Põhja-Tartumaa: akanud, nakanu)
annaabi.ee 
