muutused (sekundites) Sagedus perioodide arv sekundis Hz Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Kui pikk on tööstussagedusliku voolu periood? Vahelduvvoolu ja -pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge hetkväärtus muutub pidevalt. Vahelduvvoolu väärtuse hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks poolperiood on positiivne, teine, täpselt samasuurte hetkväärtustega, negatiivne. Seepärast saab keskmisest ehk keskväärtusest rääkida vaid poolperioodi kohta. Siinusvoolu ja -pinge kesk- ja maksimaalväärtuste vahel kehivad seosed: Keskväärtusega arvestatakse vahelduvvoolu alaldamise korral. Poolperioodalaldi keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge efektiivväärtus
suunaga. 29. Faas, algfaas, faasinihe Algfaasinurgaks e algfaasiks nim elektrilist nurks, mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 30. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks poolperiood on positiivne, teine, täpselt sama suurte hetkväärtustega, - negatiivne. Seepärast saab keskväärtusest rääkida poolperioodi kohta. Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus
kujutavat vektorit nimetatakse vektordiagrammiks. Vektordiagrammi moodustavate vektorite pöörlemisel jääb nende vastastikune asend muutmatuks. Tavaliselt tuntakse huvi üksikute suuruste vahelise faasinihke vastu. See lubab vektordiagrammi koostamisel valida vabalt esimese vektori suuna, teised tuleb paigutada tema suhtes nurga alla, mis on võrdne selle suuruse faasinihkenurgaga. Järgnevalt näitena pinge- ja voolusiinused ja nende vektordiagramm: 76 6.6 Siinussuuruste liitmine Vahelduvvooluahelate arvutamisel tuleb sageli liita siinuseliselt muutuvaid suurusi. Kaht siinussuurust saab liita neid graafiliselt kujutavate sinusoidide liitmise teel. Kui näiteks on voolud faasis, siis mõjuvad nad alati üheaegselt ühes suunas ja nende summa on maksimaalne. Siinuste liitmisel tuleb liita hetkväärtused. Ajahetkel a on summaarse voolu hetkväärtus ae = ab + ad; ajahetkel k aga km = kl + kn. Niiviisi voolude hetkväärtusi i1 ja i2 liites saab
ehk amplituudiks ja tähistatakse suurtähega koos indeksiga m. Vooluamplituudi tähis on siis Im ja pingeamplituudil Um. 33. Vahelduvvoolu efektiivväärtus ja tähistus? Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Efektiivväärtus, kui kõige sagedamini kasutatav, tähistatakse sama tähega ilma indeksita ja kujutab siinussuuruste korral ruutkeskmist väärtust: I=Im/2 ; U=Um/2 34. Vahelduvvoolu keskväärtus ja tähistus? Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel kehtib seos Ik=(2/)*Im=0,637*Im
vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. Positiivne algfaas jääb koordinaatide algpunktist vasakule, negatiivne paremale. Faasinihe kui kaks sama sagedusega siinuskõverat on teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 30. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja pinge hetkväärtus muutub pidevalt. Vahelduvvoolu väärtuse hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks pooleperiood on positiivne, teine, täpselt samasuurte hetkväärtustega negatiivne- seepärast saab rääkida keskmisest ehk keskväärtusest vaid poolperioodi kohta. Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuse aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi
5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6.2 Vahelduvvoolu periood ja sagedus 71 6.3 Siinuselise elektromotoorjõu saamine 72 6.4 Faasinurk ja faasinihe 74 6.5 Vektordiagramm 75 6.6 Siinussuuruste liitmine 77 6.7 Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 78 6.8 Aktiivtakistusega vooluring 80 6.9 Induktiivtakistusega vooluring 82 6.10 Mahtuvusega vooluring 85 6.11 Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis 87 6.12 Aktiivtakistus ja kondensaator vahelduvvooluringis 91 6
vooluring sulgeda või katkestada, ning vajadusel mõõteriistadest. Elektriahelaid kujutatakse skeemidel tingmärkide ja töhiste abil. Skeem on elektriseadmete üksikelementide ja nende omavaheliste seoste tignlik lihtsustatud kujutis, mis selgitab seadme struktuuri ja tööpõhimõtet. Voolu ja pinge keskväärtus Vahelduvvoolu hindamine on võimalik, kui lähtuda mingist keskmisest väärtusest. Siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta on null, sest üks poolperiood on positiivne, teine, täpselt sama suurte hetkväärtustega, negatiivne. Seepärast saab keskväärtusest rääkida poolperioodi kohta. Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtuste aritmeetilise keskmisena. Voolu keskväärtus poolperioodi kohta väljendub graafiliselt ristküliku
6. Nimetada eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalasid. 46.Faasinurk ja faasinihe 1. Mida nimetatakse algfaasinurgaks ehk algfaasiks? 2. Mida nimetatakse faasinihkeks ehk faasinihkenurgaks? 3. Kuidas tähistatakse faasinihkenurka pinge ja voolu vahel? 4. Millal õeldakse, et siinuskõverad on faasis ja millal nad vastasfaasis? 5. Milline on seos sinosoidi ja vektori vahel? 6. Mida nimetatakse vektordiagrammiks? 47.Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 1. Milline on siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta? 2. Kuidas saadakse keskväärtus? 3. Milline seos kehtib siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 4. Milline seos kehtib siinuspinge kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 5. Kus tavaliselt arvestatakse keskväärtusega? 6. Poolperioodalaldi voolu keskväärtus. 7. Täisperioodalaldi voolu keskväärtus. Kas keskväärtus iseloomustab vahelduvvoolu õigesti lähtudes energeetilisest seisukohast? 10
annaabi.ee 
