Kui kõnet vastuvõttev abonent tõstab kellahelina järel kõnetoru hargilt, katkestab harklüliti kellaahela ja ühendab liinile tema telefoni kõneahela ja valija. Ümberlülitamisega tekkiv voolumuudatus annab keskjaamale teada, et kutsutav abonent on kutsele vastanud. Klaviatuur - toonvalimisega telefoni klaviatuur on ühendatud kodeerijaga, mis moodustab klaviatuurilt tulevate numbrite koodidele vastavad erinevate sagedustega siinussignaalide kombinatsioonid ja väljastab need liinile. Igale klaviatuuri sümbolile (numbrid, ,,*" ja ,,#") vastav kodeeritud toon saadakse kahe erineva sagedusega signaali liitmisel. Signaalid on standardiseeritud mitmesagedusliku toonvalimisena DTMF (dual tone multi frequency). Signaaliedastus Signaalide edastamiseks on odavam kasutada kahejuhtmelist liini neljajuhtmelise asemel. Sellega kaasneb kaks probleemi: · Sumbumus, mida ei saa kompenseerida suurte vahemaade korral
iseloomuga. Nii sisendsignaalid (häiringud) kui ka nende poolt esile kutsutud väljundsignaalid on tavaliselt suvalise kujuga. Seepärast on tarvis leida meetod, mis võimaldab uurida automaatreguleerimissüsteemi reaktsiooni mistahes kuju ja sagedusega võnkuvale signaalile. Selliseks meetodiks on harmooniline analüüs. On tõestatav, et mistahes kujuga signaali on võimalik esitada teatud kindla hulga või lõpmatu hulga sobivalt valitud amplituudide ja sagedustega siinussignaalide (harmooniliste komponentide) summana. Harmoonilise analüüsi aluseks on uuritavate ajafunktsioonide lahutamine Fourier' ritta. Fourier' read Olgu funktsioon f(x) määratud kogu arvuderea ulatuses. Arvu T nimetatakse selle funktsiooni perioodiks kui selle lisamine argumendile ei muuda funktsiooni väärtust s.t. et iga x korral kehtib f(x+T) = f(x) Kui T on funktsiooni periood, siis on ka iga nT, kus n on suvaline täisarv, funktsiooni perioodiks
Teiseks põhjuseks on laengukandjate difusioonne liikumine baasis. Elektronide liikumiskiirused on üldiselt küllalt suured, kuid tingituna elektrivälja puudumisest baasis liiguvad nad seal difusioonselt (korrapäratult) ja eri laengukandjate teed baasi läbimisel on erineva pikkusega. Tulemus on see, et sisendsignaali toimel üheaegselt emitterist baasi läinud laengukandjad jõuavad kollektorisse erinevatel ajahetketel. Nii venivad impuss-signaalide korral välja impulsi küljed. Siinussignaalide korral aga vähenevad väljundvoolu muutused, kuna signaali ühel poolperioodil baasi läinud laengukandjatest jõuab osa kollektorisse hoopis teisel poolperioodil ja tulemuseks ongi väljundvoolu muutuste vähenemine. Võime öelda, et transistoride sageduslike omaduste parendamiseks on olemas kolm võimalust: 1) vähendada kollektorsiirde mahtuvust; 2) vähendada baasi laiust; 3) suurendada laengukandjate liikumiskiirust baasis. Neid võimalusi arvestatakse
Teiseks põhjuseks on laengukandjate difusioonne liikumine baasis. Elektronide liikumiskiirused on üldiselt küllalt suured, kuid tingituna elektrivälja puudumisest baasis liiguvad nad seal difusioonselt (korrapäratult) ja eri laengukandjate teed baasi läbimisel on erineva pikkusega. Tulemus on see, et sisendsignaali toimel üheaegselt emitterist baasi läinud laengukandjad jõuavad kollektorisse erinevatel ajahetkedel. Nii venivad impulss-signaalide korral välja impulsi küljed. Siinussignaalide korral aga vähenevad väljundvoolu muutused, kuna signaali ühel poolperioodil baasi läinud laengukandjatest jõuab osa kollektorisse hoopis teisel poolperioodil ja tulemuseks ongi väljundvoolu muutuste vähenemine. Füüsikast on teada, et elektronide liikuvus pooljuhis on peaaegu kaks korda suurem aukude liikuvusest. See on üheks põhjuseks, miks kaasajal eelistatakse N-P-N 48 transistore P-N-P transistoridele. Kõik nimetatud põhjused võimendusteguri
Teiseks põhjuseks on laengukandjate difusioonne liikumine baasis. Elektronide liikumiskiirused on üldiselt küllalt suured, kuid tingituna elektrivälja puudumisest baasis liiguvad nad seal difusioonselt (korrapäratult) ja eri laengukandjate teed baasi läbimisel on erineva pikkusega. Tulemus on see, et sisendsignaali toimel üheaegselt emitterist baasi läinud laengukandjad jõuavad kollektorisse erinevatel ajahetkedel. Nii venivad impulss-signaalide korral välja impulsi küljed. Siinussignaalide korral aga vähenevad väljundvoolu muutused, kuna signaali ühel poolperioodil baasi läinud laengukandjatest jõuab osa kollektorisse hoopis teisel poolperioodil ja tulemuseks ongi väljundvoolu muutuste vähenemine. Füüsikast on teada, et elektronide liikuvus pooljuhis on peaaegu kaks korda suurem aukude liikuvusest. See on üheks põhjuseks, miks kaasajal eelistatakse N-P-N transistore P-N-P transistoridele
annaabi.ee 
