Tallinna Tehnika Ülikool Keeruliste helide valjustaju Referaat Koostaja: Tarvo Schmeimann Tallinn 2008 Inimese kuulmissüsteemi ebalineaarsus tekitab harmoonilisi spektreid, niipea kui kaks siinusheli kõrva ärritavad. Teatud mõttes näibki kõrv harmoonilisi spektreid eelistavat. Tuleks niisis küsida, kas see eelistusharmooniliste spektrite ja puhaste intervallide suhtes on nii tugev, et mitteharmooniliste spektritega mäng on algusest peale mõttetu. Mainitud eksperimendis näib igatahes järelduvat, et kõrva eelhäälestus on võrdlemisi tähtsusetu Kui meid huvitab see, kuidas heli tegelikult tajutakse, on selle heli akustiline kirjeldus täiesti mõttetu
Õhus levib heli kiirusega 344 m/s, vees 1480 m/s. miks heli levib õhus aeglasemini? Vee tihedus on suurem. Kiirus sõltub keskkonna tihedusest. Võnkumine väljendub (õhu)rõhumuutustena. Käega lehvitades ei taju „tuult“ helina, kuigi tajutakse õhuliikumist – liiga madal sagedusega heli. Võnkumine, mida helina tajume, peab olema vahemikus 20 Hz–20 000 Hz. Sinusoidaalne võnkumine – lihtsaim perioodiline võnkumine, millest põhjustatud heli on siinusheli ehk toon. siinusheli sagedus nt f = 60 / 1 ehk 60 täisvõnget sekundis = 60 Hz. Mida suurema sagedusega võnkumine, seda lühem periood. Inimese langus on 0,5–1 Hz päevas (ülemine sagedus 20 000 Hz). 20a pärast kuulen (20 000 – 20 x 365 =) 12 700 Hz sagedust. Amplituudi võib väljendada õhurõhuna paskalites (1 Pa = 1 N /m 2) või helirõhutaseme suhteühikut dB. Loodushelisid põhjustavad liitvõnked. Liitheli – palju erineva sageduse ja amplituudiga siinushelisid ehk toone. Keha võngub tervikuna
Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine. Heli on meile kuuldaolev võnkeheli. Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord) 3) Ülemtoonide intensiivsus Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE
esimene teos, mis on mõeldud esitamiseks suurel laval. ,,Kontra-Punkte" (1953) on 10-le instrumendile kirjutatud teos. ,,Kreutzspiel" on üks Karlheinzi varasemaid teoseid. Elektronmuusika Elektronmuusika jäi Stockhauseni pärusmaaks Kölni stuudios. Karlheinz jõudis tõusta kunsti tasemele eksperimenteerimises. Tema esimesteks tähelepanu äratavateks teosteks on ,,Elektronische Studie I, II". ,,Elektronische Studie I" on kokku genereeritud erinevates siinushelidest stuudios. Siinusheli on kõige puhtam muusikaline heli, millel puuduvad ülemhelid. ,,Elektronische Studie II" on esimene elektronmuusikaline teos, mis sai noodistatud ja partituurina välja antud. ,,Noorukite laul" (1956) on teos, mis põhjustas skandaali oma kõlapildiga. See teos on kirjutatud aastal 1956 ning see üks tuntumaid elektronmuusika teoseid, mis väljus esimesena stuudio seinte vahelt, et seda esitada kontsertettekandena. ,,Noorukite laulu" avalik esiettekanne toimus Kölni katedraalis.
annaabi.ee 
