Eesti Rootsi ajal Perioodi Eesti ajaloos, kus Rootsile kuulus suur osa praegusest Eesti riigi territooriumist on tuntud Rootsi ajana. Üldiselt peetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõja lõppu (1583), mille käigus jagunes Eestimaa Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Venemaa, kes oli üks sõja alustajaid, ei saanud midagi, aga oli sunnitud Pljussa lepingu sõlmides siinsetelt aladelt lahkuma. Kehtestati kolme kuninga võim. Rootsi aja lõppu peetakse Põhjasõja toimumise perioodiks. Nagu eelnevalt mainitud oli Eesti aladel kolm kuningat valitsemas- Rootsi valitses Põhja- Eestis, Poola-Leedu Lõuna-Eestis ning Saaremaa kuulus Taanile. Kuna Rootsi oli neist kõige tugevam, jätkas riik sõdimist ning sai 1629. Aastal Altmargi vaherahuga Poolalt Lõuna-Eesti valdused endale. Peale seda toimus hariduse valdkonnas suur areng- asutati esimene
Talupojad ühest rahvusest (eestlased) ja mõisnikud teisest rahvusest (sakslased). Keskvõimu kandjateks üldsegi rootslased, seega kolme eri võimu põimumine. Rootsi aja + 1) Rahvahariduse algus (Tartu ülikool nt + üldse koole rohkem kihelkondadesse). Pandi alus talurahva koolidevõrgule. 2) Eesti kirjakeele arendamine (Stahli grammatika) + Uus testament 3) Riigitalupoegade olukorra paranemine seoses reduktsiooniga 4) Siinsetelt aladelt ei võetud talupoegi sõjaväkke 5) Tartu ülikooli avamine (kuigi eestlasi endid otseselt ei mõjuta) Rootsi aja 1) Nõiaprotsessid 2) Ei sallitud ühtegi teist usuvoolu peale luterluse puudus usuvabadus. 3) Kaubandus Eesti resursse kasutati keskvõimu huvides. (nt näljahäda ajal veeti siinsetelt aladelt ikka vilja välja, mitte ei aidatud nälgivaid talupoegi). 4) Mõisade arv suurenes, talupoegadele rohkem teotööd.
2. Võõrkapitali kaasamine ja laenude põhitingimused Võõrfinantseerimise allikate valiku osas selgus, et praktikas on Tallinnas büroohooneid arendavatel ja neid omavatel isikutel võõrkapitali kaasamise kogemused olemas üksnes siinsetest pankadest. Läänes kasutusel olevatest alternatiivsetest finantseerimise allikatest oldi üldjuhul küll teadlikud, kuid Eestis vastavaid alternatiive konkurentsivõimelisel tasemel ei eksisteeri. Kaasatud investorid on varasemalt uurinud ka siinsetelt pensionifondidelt finantseerimise võimalusi, kuid seni on see jäänud seadusandluse puudulikkuse taha. Valmisolek tugevaid projekte finantseerida on põhimõtteliselt pensionifondidel olemas ning tulevikus seadusandluse muutumise ja intressimäärade tõusu korral võib see ka reaalsuseks saada. Pankade puhul toodi positiivsena välja madal kapitali hind ning tugev turu tundmine. Kui pank on oma nõusoleku projekti finantseerimiseks andnud, siis annab see kindlustunnet
Mõned uurijad arvavad, et Austraalia asustati juba 60 000 a tagasi. Vanimad dateeritavad leiud on saadud kuivanud Mungo järve äärest Uus Lõuna Walesi lääneosast. Seal ulatuslik asula. Nende juures on lihtsaid kivist riistu, mõningaid inimluid. Koldekohtadelt on saadud kalaluid, linnuluid ja mõningaid loomaluude fragmente. C14 dateeringud vanus 31 000 22 000 eKr. Skeletijäänused kuuluvad täiesti modernsele inimesele, kes jõudsid Austraaliasse madala merevee taseme ajal. Siinsetelt inimluudelt on leitud põlemise jälgi, pole teada, kas tegu oli põletusmatusega. On vaid mõned muistised, mida on võimalik dateerida varasemaks kui 10 000 aastat tagasi. Üheks selliseks on Saatana Uru nimeline koobas (Devil´s Lair Cave). Asub lääne Austraalia edelaosas, selles olevad asustuskihid on vanemad kui 27 000 eKr. Lähedalasuv Mammutikoobas on samuti andnud oletust varaseks dateeringuks. Seda aga kaevati 20. sajandi algul ilma erilise hooleta, ei jälgitud õieti stratigraafiat