Calcutta, Dhaka. Suuremad etnosed: hiinlased, hindustanlased, bengalid, USA ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Kõneldavamad keeled: hiina, inglise, hindi, hispaania, vene, Bengali, araabia http://www.abiks.pri.ee Maailma usundid: KRISTLUS1700 milj (roomakatolik, õigeusk, protestantlus); BUDISM 330 milj (hinajaana, mahajaana); ISLAM 850 milj (sunniitlus, siiitlus) I Kristlus e ristiusk a) katoliiklus Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Leedu, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia b) õigeusk Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia, Armeenia c) protestantlus Rootsi, Soome, Taani, Island, Norra, Saksamaa, Eesti, Läti, Inglismaa, Sveits, Holland; USA, Kanada, Austraalia, LAV
i) mis on vahet sunniitidel ja siiitidel? Sunniitlik islam Siiitlik islam Lähtub Koraanist ja sunnast. Tähtustab Muhamedi väimehe Ali Hilisemaid ilmutusi nad jumalikeks rolli ja keskendub tema järeltulijate ei tunnista. õpetustele. Traditsiooni/pärimuse järgijad. Iraanis siiitlus riigiusundiks. Kindlad arusaamad metafüüsika ja Kõigist muslimitest on siiite u 15%. eetika kohta. Moodustavad muslimitest valdava enamiku (75-90%).
elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islami peamised voolud on sunniitlus (u 90 % moslemeist) ja siiitlus (u 10%). Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi (ainujumala) tahtele. Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala (kohustust), milleks on usutunnistus (,,Allah on ainus jumal ja Muhamed on tema prohvet"), palvetamine (5 korda päevas), paastu e. ramadaani pidamine (ühe kuu vältel aastas ei tohi päikesetõusust loojanguni süüa-juua, ravimeid tarvitada, suguelu elada), palverännak Mekasse (tuleb ette võtta kord elus, on siiski soovituslik), vaestele annetamine.
20. sajand nägi araabia rahvusriikide tekkimist ja fundamentalismi taassündi, 21. sajandi algul ohustab maailma islamiäärmuslaste terrorism. Voolud 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja siiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnistata. Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ooravad messias Mahdi tulekut. Siiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidzaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida-Aafrikas. Sufism on müstiline ja askeetlik munagliikumine. Ühiskonnaelu Ühiskonnaelu aluseks on: 1. Koraan kui Jumala sõna 2. Sunna kui pärimus Muhamedi elust ja sõnadest 3. Sariaat kui Koraanil ja sunnal põhinev õigussüsteem. Pühakirja ja seaduste tõlgendajateks on muftid. Saudi Araabias valitseb vahhabiitlus kui rangelt
riikides (Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas on moslemeid üle 90% elanikkonnast). Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islami peamised voolud on sunniitlus (u 90 % moslemeist) ja siiitlus (u 10%). Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid.
· Islami kogu kanooniline õigus jaguneb neljaks suunaks või koolkonnaks : hanafiidideks, safiidideks, hanbaliidideks ja malakiidideks. Kuigi need koolkonnad erinevad üksteisest märkimisväärseks, on nad kokkueleppinud,et suhtuvad üksteisesse kui täisväärtuslikesse. Kaaba õuele on püstitatud ka neli kantslit, nelja erineva koolkonna neljale võrdväärsele jutlustajale. · Islamis on ainult üks suur sekt : siiitlus ja see ei baseeru niivõrd usu interpreteerimisel,kui poliitilisel momendil, tüliküsimusel prohveti järglase asjus. Siiidid on Ali partei. Veendudnud siiitidele on kõik kaliifid vägvallatsejad ja usu vaenlased. · Sunniidid moodustavad islami rõhuva enamuse. · Islami riigi teooria nõuab,et iga uue kaliifi valib ulemaa, mis koosneb tarkadest Koraani asjatundjatest. Pärast valimisi on kaliifi võim piiramatu. Kuid kui ta sooritab
annaabi.ee 
