saj lillkirjaga, seal kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas. Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid, õlarätte ja põllesid. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate õite, lehtede, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet kasutades. Palju esines pistete kombinatsioone. (Kivilo, lk 8) Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikuks on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm. Värvuselt on Saaremaa tikandid küllaltki eredad. Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tanusid, põllesid, seelikuid, hiljem ka sukki, kindaid, pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20
materjalist Meenutasid lõikelt ja kaunistustelt kuue ülemist osa Naiste kampsun Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Torutanu Tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks Püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp Torutanu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kabimüts Puudub polster Kuklas on kabimütsil lai siidpael
näiteks koerliblika (Aglais urticae) puhul. Liblikad on täismoondega putukad, seetõttu esineb neil liikumatu nukujärk. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn nukuhälli või koob tugeva kookoni. Paljude päevaliblikate nukud on kinnitatud taimede külge, nad kas ripuvad tagakeha tippu pidi pea allapoole (rippnukud) või on siidniidiga eelnevalt fikseeritud nii, et pea on suunatud üles ja tagakeha tipp on taime küljes (vöönukud). Liblikate nukud on praktiliselt liikumatud, nad suudavad häirimise korral vaid tagakehaga vehkida. Mõnikord on nuku tagakehasegmentidel taha suunatud ogakeste read, sel juhul suudavad nad ettepoole liikuda. Nukustaadiumi kestus ulatub kahest nädalast mitme aastani. Seejuures ongi nukk tavaliselt see arengujärk, mis elab
Teatavasti oli vanasti abielunaisele peakate sunduslik. Peakate oli naise" au". Sellest annavad tunnistust rohked vanasõnad, mis on seotud naise peakatte e. tanuga." Võttis keegi naisel tanu peast ära, loeti seda auhaavamiseks ja suureks häbiks " (Manninen 1927: 3435). Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult Tõstamaa torutanule (Joon.16). Tanu on tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest. Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri. Eesäär on keeratud umbes 18 cm laiuselt tagasi; voodriks tikandi alla. Serva külge on kinnitatud kitsas niplispits või poepits. Tanu on pikuti kokku murtud, tagumine serv kinni õmmeldud ja alumine äär palistatud. Palistuse sisse on aetud kurrulõng ja tanu kukla taga kokku seotud. Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks. Tanud olid enamasti tärgeldatud kuid püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp.
annaabi.ee 
