Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest Noored võrsed hallikaspruunid, algul karvased, tunduvalt suurem. hiljem paljad. Ladvapungad külgpungadest suuremad, kuni 1,5 Võra iseloomustus cm pikad, mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega. Noorelt kitsas, vanemas eas laiuv, azuurne. Puistus Võra iseloomustus hästi laasuv. Nooremalt kooniline, hiljem laiuv. Vahel kasvab ka Koor põõsana. Tüvekoor sile, rohekas, hiljem helehall, Koor pikirõmeline. Tüvekoor sile, hallikas, vanemas eas tekib
Vahel kasvab põõsana. tüvekoor sile, hallikas, vanemas eas tekib peenerõmeline korp. Noored võrsed hallikaspruunid, algul karvased, hiljem paljad. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad, kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi 11- 15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad. Ladvapungad külgpungadest suuremad, kuni 1,5 cm pikad, mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega. 5. Õied ja viljad: õitseb mais, juunis. Õied väikesed, valged, koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse, mille läbimõõt on 10 cm ja mis paiknevad lühivõrsete tipus. Vili on marjataoline õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõdus, valminult punane või oranz, valmib septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Paljuneb hästi ka
niiskus põuakindel muld mullastiku suhtes vähenõudlik Kasutamine Sordid Annab hästi kännu- ja juurevõsu. Puit on kõva, kollane, kasutatakse nikerdamiseks. Koort ja vilju kasutatakse Märkused meditsiinis. MÜRGINE! HARILIK PAAKSPUU Päritolu Euroopa, Siber, Kesk-Aasia, Väike-Aasia Kõrgus 7-8 m Kasvukuju Võrsed noored võrsed hallikaspruunid, heledate lõvedega Pungad pungad pruunid, kaetud siidkarvadega, pungasoomused puuduvad vahelduvad lihtlehed. Äraspidimunajad või elliptilised, terveservalised, 3-8 cm pikad, pealt läikivad, tumerohelised, alt kollakasrohelised. Külgrood pöörduvad enne leheserva jõudmist tipu suunas. Lehed Leheroots kuni 1,5 cm pikk. Õied õied väikesed, valkjad, 3-6 kaupa lehtede kaenlas Viljad vili on marjataoline luuvili, algul rohekas, valminult must, lihakas, kahe luuseemnega
Leht koosneb paljudest väikestest lehekestest mis on saagja või kahelisaagja servaga. Lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Sügisel erkpunane lehestik mis kaunisteb puud ja loodust. Talvel kaunistavad puud pehmed karvased pungad. Levinud Euroopas ja kasvab kogu Eestis segametasdes ja nende servadel. Eesti looduses kasvab kolm pihlakaliiki harilik pihlakas, valge pihlakas ja pooppuu (Palmstierna 2006). . b. c. d. a.- siidkarvadega ladvapungad, b.- õitsev võrse, c.- marjad, d.- ebaühtlaselt saagjad leheservad 70 Kasvatamine Pihlakas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kasvab päikesepaistes kui ka poolvarjus. Mulla suhtes leplik, eelistab niiskeid liivsavi- ja saviliivmuldi, happelises mullas on samuti vastupidav. Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik. Paljuneb seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud
45. Lodjap-põisenelas ja taraenelas Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius (L.) Maxim.) [opulifólius] Kuni 3 m kõrguseks kasvav ja sama lai rippuvate okstega põõsas. Tihti leiab meil metsistunult vanadest mõisaparkidest. Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Võrsed: noorelt paljad ja helepruunid, vanemalt hallikaspruunid, kestendava koorega. Pungad: piklikmunajad, 0,5 cm pikad, pruunikad, hallikate siidkarvadega kaetud. Lehed: 5.....12 cm pikad, 5 (3) hõlmalised, ümarmunajad, südaja alusega, ebaühtlaselt täkilissaagja servaga, ülakülg tumeroheline paljas, alakülg heledam,roodudelt karvane. Õied: valged, punaka varjundiga, tipmistes kännastes. Õitseb juunis. Viljad: kukkurvili paljas. Kasutatakse haljastuses kõrgema hekitaimena või vabakujuliste gruppidena, praegu mitte eriti sagedast kasutamist leidnud. Külmakindel, tugev põõsas, vähenõudlik.
45. Lodjap põisenelas ja taraenelas Lodjap-põisenelas (Physocarpus opulifolius (L.) Maxim.) Kuni 3 m kõrguseks kasvav ja sama lai rippuvate okstega põõsas. Tihti leiab meil metsistunult vanadest mõisaparkidest. Pärineb Põhja-Ameerika kirdeosast, kasvades jõeorgudes ja kaljustel kasvukohtadel. Tunnused: Võrsed: noorelt paljad ja helepruunid, vanemalt hallikaspruunid, kestendava koorega. Pungad: piklikmunajad, 0,5 cm pikad, pruunikad, hallikate siidkarvadega kaetud. Lehed: 5.....12 cm pikad, 5 (3) hõlmalised, ümarmunajad, südaja alusega, ebaühtlaselt täkilissaagja servaga, ülakülg tumeroheline paljas, alakülg heledam,roodudelt karvane. Õied: valged, punaka varjundiga, tipmistes kännastes. Õitseb juunis. Viljad: kukkurvili paljas. Kasutatakse haljastuses kõrgema hekitaimena või vabakujuliste gruppidena, praegu mitte eriti sagedast kasutamist leidnud. Külmakindel, tugev põõsas, vähenõudlik.
annaabi.ee 
