Ebatäpseid lauseid või ülearuseid sõnu sisaldav akt ei täida oma ülesannet, vaid, vastupidi võib põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi. Õigusnormid peavad mõjutama inimeste moistest, mitte tundeid, seetõttu iseloomustab õigustloovat akti väljenduslik neutraalsus. Õigusakt vormistatakse dokumentidena, mille sõnastus peab täpselt ja täielikult andma edasi õigusakti sisu. Võima- luse korral kasutatakse ainsust, mitte mitmust, kui see võimalik on. **Terminoloogia print- siibid. terminoloogia üldtunnustatus- st õigustloovates aktides tuleb kasutada üldtuntud, üldtunnustatud terminoloogiat. Kõik oleneb sellest, milline on reguleerimise ese ja adressaat - kui spetsiaaladressaadid, siis peame kasutama ka spetsiifilisi termineid, mis pole nii üldtuntud, vastupidiselt tavakodanikule suunatud puhkudel. **terminoloogia täpsus- täpne ja ühene tähendus. **ühtsus igat aktis kasutatavat mõistet tuleb tähistada alati sama terminiga.
See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt ,,ühismõõdutuse" probleemist. Teooriate alusprint- siibid võivad vahel olla nii erinevad, et neid saa vahel üksteisega üldse võrrelda. Järelikult on need teooriad ,,ühismõõduta". Näiteks klassikalises mehaanikas on kehadel kindel mass ja pikkus, kuid relatiivsusteoorias on need füüsikalised väärtused aga suhtelised, mis sõltuvad juba taustsüsteemi valikust. Need teooriad on samuti ,,ühismõõduta", kuid neid on võimalik üksteisega võrrelda. Näiteks kas nad on lineaarsed või mittelineaarsed, sidusad või mitte jne
See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt ,,ühismõõdutuse" probleemist. Teooriate alusprint- siibid võivad vahel olla nii erinevad, et neid saa vahel üksteisega üldse võrrelda. Järelikult on need teooriad ,,ühismõõduta". Näiteks klassikalises mehaanikas on kehadel kindel mass ja pikkus, kuid relatiivsusteoorias on need füüsikalised väärtused aga suhtelised, mis sõltuvad juba taustsüsteemi valikust. Need teooriad on samuti ,,ühismõõduta", kuid neid on võimalik üksteisega võrrelda. Näiteks kas nad on lineaarsed või mittelineaarsed, sidusad või mitte jne
See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt „ühismõõdutuse“ probleemist. Teooriate alusprint- siibid võivad vahel olla nii erinevad, et neid saa vahel üksteisega üldse võrrelda. Järelikult on need teooriad „ühismõõduta“. Näiteks klassikalises mehaanikas on kehadel kindel mass ja pikkus, kuid relatiivsusteoorias on need füüsikalised väärtused aga suhtelised, mis sõltuvad juba taustsüsteemi valikust. Need teooriad on samuti „ühismõõduta“, kuid neid on võimalik üksteisega võrrelda. Näiteks kas nad on lineaarsed või mittelineaarsed, sidusad või mitte jne
annaabi.ee 
